Vali autole sobiv ja taskukohane seisuruum

Korralikult soojustatud ja köetav garaaž on kindlasti kõige mugavam ja võiks öelda ka et luksuslikem variant. Toast otse garaaži astudes ei pea vahepeal minema läbi lumetormi või paduvihma ning talvel ei ole vaja kaevata autot lume alt välja või kraapida aknaid jääst puhtaks.

Samuti saab garaažis leida panipaiga paljudele majapidamistööriistadele ja -tarvetele. Kuigi tänapäeval ei remondi just paljud ise oma autot, on soe ruum abiks mustemate majapidamistööde tegemisel ja miks mitte ka rolleri või maastikuratta kallal nokitsemiseks.

Esialgu sooja garaažina projekteeritud ruumist saab hiljem kujundada mõne muu otstarbega ruumi, kas või koduse jõusaali. Samas tuleb sellise garaaži projekteerimisel silmas pidada, et ruum vastaks tuleohutuse nõuetele.

"Kui auto varjualune või garaaž on eluhoone osa, peab olema kindlustatud, et tulekahju korral tuli edasi ei liiguks. Selleks peab garaaži ja eluruumi vahel olema tulekindel uks," rääkis Hardest Ehituse juhataja Indrek Kaasik.

"Kuna garaaži peetakse suurema ohu allikaga ruumiks, siis peavad seal kindlale uksele lisaks nii seinad kui ka laed vastama tuleohutusnormidele," jätkas ta.

Teine võimalus on ehitada elumajast eraldiseisev garaaž. Siinkohal tuleb silmas pidada seda, et elumaja ja garaaž arhitektuuriliselt omavahel sobiks. Selge on see, et uhke kivist villa kõrvale lihtne metallist garaažiboks ei sobi, sellise maja garaaž tuleb projekteerida majaga harmoneeruvalt.

Elumajast eraldiseisva garaaži puhul kasutatakse sageli varianti, kus selle juurde planeeritakse veel lisaks mitmesuguseid majapidamisruume ning panipaiku. Tihti on ruumid lahendatud selliselt, et garaažis on ühtlasi saun ja auto hoiupaiga peal näiteks külalistoad.

Paljud majad on ehitatud selliselt, et garaaž asub keldriga samal tasapinnal ja sinna viib kaldtee. Liiga sügavale maa sisse viidud garaaž võib kujuneda probleemiks, arvas Kaasik.

"Kui sellise garaaži sissesõidutee on talvel halvasti hooldatud, siis ei pruugi garaažist väljagi pääseda," sõnas ta. "Samuti peab maapinnaga samal tasapinnal või madalamal asetseva garaaži puhul olema korralik drenaaž ümber maja, et vihma- ja lumevesi majja ei jõuaks."

Kõige odavam ja lihtsam variant on ehitada autole varjualune. Kuigi võib tunduda, et varjualune ei ole piisavalt turvaline, sest auto seisab siiski õues kõigile ligipääsetava ja nähtavana, sobib varjualune tänapäevaste majade juurde üsna hästi.

"Eelistama peaksid varjualust eelkõige väiksemate majade omanikud, sest see sobib nende majaga paremini kokku - harmoneerub majaga paremini," rääkis H&H Grupi turundusjuht Heikki Järvsoo. "Samas on oluline nüanss ka auto varjualuse odavam hind võrreldes garaažiga. Auto varjualune on tunduvalt õhulisem kui garaaž, mis mõjub maja kõrval suure raskepärase kobakana."

Paljud tootjad pakuvad juba valmis lahendusi, mida on mugav ise paigaldada ja mis ei esita aluspinnale erilisi nõudmisi. Neid on võimalik paigaldada nii asfaldile, betoonile kui ka puidust alusraamile. Järvsoo ütles, et nende tootevalikus on mitu standardlahendust, mis on kujunenud töö käigus. "Samas on elu näidanud, et igal inimesel on oma arusaam ja auto varjualune oma lihtsuses võimaldab kõik valmislahendused lihtsate võtetega kliendi soovile vastavaks kujundada," lisas ta.

Samuti võib autole varjualuse ise ehitada. Varjualust on väga lihtne integreerida ülejäänud aia kujunduse ja olemusega, puitsõrestike ja teiste konstruktsioonide abil saab selle kujundada nägusaks ja omapäraseks. Varjualune ei vaja ka sellisel määral hooldust nagu üks korralik garaaž.

"Kuigi oma majale projekteeriksin garaaži küll, siis auto hoidmise kohana ma seda tõenäoliselt eriti ei kasutaks. Meie kliimas on korralikku külma maksimaalselt üks-kaks kuud aastas ja suvisel ajal ei näe ma mingit põhjust, miks peaksin auto garaaži ajama. Palju mugavam on lihtsalt autosse istuda ja minema sõita," selgitas Kaasik.

Kuna garaaži ehitusmaksumus sõltub väga mitmest asjaolust ja suhteliselt suurt investeeringut vajab ka korralik garaažiuks, on mingit ligikaudset hinda väga raske välja tuua.

Ka varjualuse hinnad sõltuvad mitmest asjaolust, kuid Järvsoo sõnul võib arvestada auto varjualuse hinna ligikaudseks suurusjärguks tuhat krooni ruutmeetri kohta.

"Kui võtta ühe autovarjualuse keskmiseks mõõduks 3 × 6 meetrit, teeb see hinnaks umbes 18 000 krooni," ütleb ta. Erilahendused on tunduvalt kallimad.

Soovi korral saab varjualuse juurde paigaldada tänavakivid või valada betoonist aluse, see lisandub loomulikult ehitusmaksumusele.

Kuigi soe garaaž teeb külmal perioodil autoomaniku elu oluliselt mugavamaks, siis auto seisukohast ei olegi see nii hea lahendus.

Suured temperatuuride vahed mõjuvad halvasti auto kerele, lumisel talvel hakkab auto külge jäänud teepuistesoolaga segunenud lumi soojas garaažis sulama ja see kiirendab rooste tekkimist.

Kui tervel talveperioodil iga päev autoga sõita ja öösiti seda 20kraadise temperatuuriga garaažis hoida, on korrosioon kiire tekkima.

Seega on auto pikaealisuse seisukohast parem kütmata garaaž või hoopis varjualune.

Autor: Katrin Romanenkov