Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Investorsuhted vaid paragrahvide keeles
Kirjutasin eile siinses kommentaaris ekslikult, et Kalev ei olnud esmaspäeval eelmise kvartali majandusaruannet veel esitanud. Tõsi, olin eksinud, sest börsiteade tuli tõesti kell 17.28 õhtul (Tallinna börsi kodulehel on kirjas, et avatud on nad kella 17.30ni).
Lisaks soovitas keegi anonüümne Meelis aripaev.ee-s võtta mul väikese kursuse tsiviilõiguse ja eriti tähtpäevade teemal. Kipun arvama, et viimase soovituse taga on Kaleviga lähedalt seotud jurist, sest tõepoolest - erandkorras võib üheksa kuu vahearuande esitamise tähtaega pikendada. Olen süüdi, et ei tea kõiki juriidilisi nüansse, mida peaksid ajakirjanikud ja kõik väikeinvestorid nii mõnegi meie börsiettevõtte arvates teadma.
Kalev on ehe näide - aga kahjuks mitte ainus - selle kohta, kuidas börsiettevõtted investoritega vaid paragrahvide keeles suhtlevad. Taolise suhtlemise näiteks on ajakirjanduse mittelubamine aktsionäride üldkoosolekule ning praktika, et aktsionäride üldkoosolekul vastatakse vaid eelnevalt kirjalikult esitatud küsimustele.
Seesugune suhtumine näitab, et väikeinvestoritest huvitutakse vaid selle ajani, kui neilt emissiooniga raha kätte on saadud. Pärast seda muutuvad nad kohe tüütuks elemendiks, kellega tasub suhelda nii vähe kui võimalik. Soovitan enne ettevõtte aktsia ostmist muuhulgas vaadata, kuidas ettevõte suhtleb investoritega.