Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Infologistika võib sisse osta

    Tänapäeva suurematesse ettevõtetesse tuleb sisse ja läheb välja tonnide ja gigabaitide kaupa arveid, dokumente ja muud infot paberkandjal ning elektroonilisel kujul. Sellise infovoo haldamine, mida võime nimetada ka infologistikaks, on keerukas, nõuab suurt jõudlust ning spetsiaalset tarkvara.
    Eesti suurettevõtted ja riigiasutused kas tellivad vajaliku spetsiaaltarkvara, loovad selle oma jõududega või juurutavad standardsematel juhtudel valmistooteid. Tihti ostavad ettevõtted endale kogu toetava riistvara, millest omakorda tekib vajadus iga päev riist- ja tarkvara hooldada. Ehteestlasliku jonniga on meie ettevõtted harjunud IT-lahendustega omal jõul hakkama saama.
    Ärilises mõttes pole see alati kõige efektiivsem. Hirm infologistika outsourcing'u ees pole millegagi põhjendatud, sisseostetavate teenuste struktuur on äärmiselt paindlik ning süsteem töökindel. Soovi korral võib ettevõttest välja viia kõik infologistilised protsessid, kuid seda on võimalik teha ka osaliselt. Täisteenuse puhul pole ettevõttel endal vaja soetada riist- ega tarkvara, süsteeme juurutada ega palgata tööjõudu. Samas võib kasutada ka mõnda konkreetset teenust nagu sisend-, väljund-, integratsiooni- ja arhiveerimisteenus või e-arvete esitus.
    Teenuse sisseostu kasuks räägivad väiksemad kulutused ja lühike käivitusaeg võrreldes spetsiaaltarkvara arendamise või valmistoote juurutamisega. Standardse teenuse käivitamiseks kulub üldiselt kaks nädalat kuni üks kuu. Ettevõtte käsutuses on tipptasemel tehnika, kõrgeltkvalifitseeritud spetsialistid ning mitme tuhande serveriga arvutipark.
    Sisendteenuse kõige parem näide on ettevõttesse saabuvad arved, mis vastavalt vajadusele skannitakse, tehakse tekstituvastus, arhiveeritakse, edastatakse raamatupidamisse jne. Kuna skannitud andmetele tehakse ka manuaalne kontroll, on vigade protsent äärmiselt väike.
    Ka väljundteenuse parim näide on arved, mida ettevõte klientidele saadab. Ettevõtte ülesanne on edastada vaid arvel kajastuv informatsioon. Edasi hoolitseb juba teenusepakkuja info sobiva trükivorminduse, trükkimise, ümbrikusse paneku ja postitamise eest. Samas on kliendil võimalik tellida ainult arvete viimine trükiformaati ja osta trükkimisteenus kelleltki teiselt. Väljundteenuste alla käivad ka elektroonilised arved ja nende edastamine e-kirja teel.
    Integratsiooniteenust kasutatakse näiteks arvete info elektrooniliseks edastamiseks ettevõtete vahel. Suurimad tarbijad on siin logistikaettevõtted. Vajadusel võib klient ise reaalajas jälgida, millises faasis üks või teine tellimus parajasti on. Soomes ja Rootsis on arvete infovahetuseks kokku lepitud standardid, mida Eestis veel pole. Rootsis töötab ka retseptide elektrooniline edastus arsti ja apteegi vahel ning e-retseptide süsteem patsiendile.
    E-arvete osas on võimalik teenus, kus arvete elektrooniliseks kuvamiseks ei pea andmeid salvestama, kujundama ja arveid haldama. Arveid hoitakse teenusepakkuja arhiivis, kust neid on võimalik kas andmetena või kujundatud vormingus välja võtta. Näiteks kasutavad sellist lahendust kõik Rootsi internetipangad. Lisaks on võimalik ettevõttel kogu info, mis sai eelnevalt üles loetletud, majavälist teenust kasutades arhiveerida ning hiljem arhiivist kiiresti kätte saada.
    Edukalt toimib äriteenuse outsourcing Skandinaavias. Näiteks kasutavad meie informatsioonilogistika teenuseid Billerud, Skanska, NCC, DHL, Schenker ja Rootsi tolliamet.
    Autor: Andreas Sisask
  • Hetkel kuum
TalTechi professor: miks Eesti lennundus tähendab raha tuulde loopimist
On keeruline näha põhjust, miks Eesti lennundussektorit veel toetada. Kogemused on lihtsalt valmistanud liiga palju pettumust, kirjutab TalTechi makroökonoomika professor Karsten Staehr.
On keeruline näha põhjust, miks Eesti lennundussektorit veel toetada. Kogemused on lihtsalt valmistanud liiga palju pettumust, kirjutab TalTechi makroökonoomika professor Karsten Staehr.
Tesla halbadele tulemusele vaatamata lõpetasid USA indeksid tugevalt rohelises
Wall Street lõpetas teisipäevase kauplemispäeva üle ootuste tugevalt: S&P 500 tõusis +1,20%, Dow 30 kerkis +0,69% ning Nasdaq edenes +1,59%. USA turge vedasid tehnoloogiasektori aktsiad, millele keskendunud investorid valmistuvad „maagilise tehnoloogiaseitsmiku” tulemusteks ning ei lasknud end kohutada Teslast, kellelt oligi oodata halbu kvartalinumbried.
Wall Street lõpetas teisipäevase kauplemispäeva üle ootuste tugevalt: S&P 500 tõusis +1,20%, Dow 30 kerkis +0,69% ning Nasdaq edenes +1,59%. USA turge vedasid tehnoloogiasektori aktsiad, millele keskendunud investorid valmistuvad „maagilise tehnoloogiaseitsmiku” tulemusteks ning ei lasknud end kohutada Teslast, kellelt oligi oodata halbu kvartalinumbried.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Merko eksjuht avas lahkumise tagamaid “Astusin nagu jooksulindilt maha”
Aasta alguses Merko juhi kohalt taandunud Andres Trink tõdes, et pärast tosin aastat pingelist ehitusfirma juhtimist saab ta tegeleda kõige sellega, millest varem unistas. Juhitooli loovutamiseks andis talle peamise tõuke abikaasa karjäärimuudatus.
Aasta alguses Merko juhi kohalt taandunud Andres Trink tõdes, et pärast tosin aastat pingelist ehitusfirma juhtimist saab ta tegeleda kõige sellega, millest varem unistas. Juhitooli loovutamiseks andis talle peamise tõuke abikaasa karjäärimuudatus.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
General Motorsi esimene kvartal ületas kõiki prognoose
Autotootja General Motors avalikustas täna tugevad esimese kvartali tulemused, mis ületasid analüütikute prognoose. Lisaks ootavad nad aasta lõpuks suurt kasvu elektriautoturul.
Autotootja General Motors avalikustas täna tugevad esimese kvartali tulemused, mis ületasid analüütikute prognoose. Lisaks ootavad nad aasta lõpuks suurt kasvu elektriautoturul.
Narva tööstusinkubaator hakkab ettevõtteid Ida-Virumaale meelitama
Majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo allkirjastas käskkirja, millega suunatakse EL Õiglase Ülemineku Fondist pea 8,5 miljonit eurot tööstusinkubaatori rajamiseks Narva.
Majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo allkirjastas käskkirja, millega suunatakse EL Õiglase Ülemineku Fondist pea 8,5 miljonit eurot tööstusinkubaatori rajamiseks Narva.
Möödunud sügisel lõhutud Eesti-Soome gaasitoru pandi uuesti tööle
Pärast seitsmekuust seisakut on Eesti-Soome gaasitoru Balticconnector jälle töökorras ja esmaspäeval liigub mööda seda 60 gigavatt-tundi maagaasi.
Pärast seitsmekuust seisakut on Eesti-Soome gaasitoru Balticconnector jälle töökorras ja esmaspäeval liigub mööda seda 60 gigavatt-tundi maagaasi.