Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Konservatiivsed pensionifondid armastavad rämpsvõlakirju

    Konservatiivsed teise samba pensionifondid on fondide kogumahtu arvestades investeerinud rämpsvõlakirjadesse rohkem kui kõrgema riskiga progressiivsed fondid.
    Näiteks SEB konservatiivses pensionifondis on rämpsvõlakirjadesse paigutatud 18 protsenti, progressiivses aga 15 protsenti varadest. Hansa konservatiivseimas fondis K1 on sarnaselt nende kõige riskantsema fondiga K3 rämpsvõlakirju 6 protsenti fondi kogumahust.
    Pankade fondijuhid jäid üldsõnaliseks kommenteerides asjaolu, et konservatiivsed fondid võtavad rämpsvõlakirjadega sama suurt või suurematki riski kui progressiivsed fondid.
    "Tõenäoliselt ei vaja selgitamist, et tulu teenimiseks tuleb riske võtta. Oluline on, et need riskid oleks antud tulutaseme juures põhjendatud. Keskmisest kõrgema tootlusega võlakirjade puhul on oluline, et iga üksiku võlakirja positsioon ei oleks fondi jaoks liiga suur," märkis SEB Varahalduse fondijuht Ene Õunmaa.
    Finantsinspektsiooni juhatuse esimehe Raul Malmsteini sõnul viitavad nimed "konservatiivne pensionifond ja "progressiivne pensionifond" sellele, millises mahus tohivad fondid võtta aktsiariske.
    "Aktsiad on varaklassina tervikuna riskantsemad kui võlakirjad varaklassina. Sõna "rämpsvõlakiri" kasutamine ei anna automaatset vastust iga konkreetse investeeringu riskantsuse kohta," teatas Malmstein.
    Malmstein tõi näiteks sub-prime-laenude teema globaalsetel turgudel, kus ka ülikõrge reitinguga võlakirjad osutusid oluliselt riskantsemateks, kui nende formaalne reiting ja oodatav tulusus emiteerimise hetkel seda eeldas. "Seega ei saa otsesõnu väita, et pensionifondide nimed on eksitavad," märkis Malmstein.
    Analüüsides pensionifondide mulluseid aastaaruandeid, avastas Äripäev, et rämpsvõlakirjade osa fondides on üllatavalt suur. Võttes lisaks kohalikele rämpsvõlakirjadele arvesse ka välismaised, on keskmiselt iga kümnes teise samba pensionikroon investeeritud rämpsu, SEB on rämpsvõlakirjadesse paigutanud lausa iga kuuenda pensionikrooni.
    Otse rämpsvõlakirjadesse on pensionifondide haldajad investeerinud pea miljard krooni - kohalikesse rämpsvõlakirjadesse üle 400 miljoni ja välismaistesse ligi 560 miljonit krooni. Fondjuhid tunnistasid, et rämpsvõlakirjadesse investeeritakse ka riskantsemate fondide kaudu, mistõttu tegelikkuses on riskantsete võlakirjade osa pensioniportfellides veelgi suurem.
    Kui kohalikul turul domineerivad rämpsvõlakirjade hulgas kinnisvarafirmad ja kiirlaenuandjad, siis piiritaguste rämpsvõlakirjade hulgas on kõige rohkem pankade ja eestlaste osalusega välisfirmade võlakirju.
    "Eesmärgiga pakkuda meie fondide klientidele ootuspärast tulu investeerivad meie fondijuhid fondide varasid parima riski-tulu suhtega instrumentidesse," kommenteeris Õunmaa. Ta toonitas, et kõrge intressiga võlakirju ei saa üheselt pidada rämpsvõlakirjadeks.
    "Võlakirjade kõrge intress ei ole alus, mille järgi teha üheseid järeldusi ettevõtte võimaliku pankroti saabumise tõenäosuse kohta ja liigitada võlakiri rämpsuks. See on sama meelevaldne kui väita, et kõik, kes sõidavad BMWga, on rullnokad," teatas Õunmaa.
    Malmsteini sõnul ei reguleeri seadus Eesti pensionisüsteemi investeeringute riskantsust, vaid sätestab pigem formaalsed piirangud.
    "Investeeringute hajutamine ühe varaklassi, näiteks võlakirjade piires on seaduse kohaselt konkreetse varahalduri otsustada. Riske võttes peab ta hindama iga investeeringu võimaliku tulusust portfelli strateegia kui terviku suhtes. Kuidas fondivalitseja seda teha oskab ja suudab, näitab fondi tootlus," märkis ta.
    Hansapanga ja Sampo fondihaldurid suhtusid rämpsvõlakirjade probleemi üleolevalt ega andnud küsimustele sisulisi vastuseid.
    "Rämpsvõlakirjade osakaalud pole olulised. Oluline on see, kuidas need mõjutavad ühte või teist portfelli tervikuna. Selleks, et seda hinnata, peab hindama ka teisi portfelli investeeringuid ja vaatama tulemit tervikuna," võttis asja kokku Sampo fondijuht Aari Stalde. Lisaks vihjas ta, et tegelikkuses investeeritakse rämpsvõlakirjadesse veelgi rohkem pensioniraha, kui aruannetest välja paistab.
    Hansapanga pressiesindaja teatas esmalt, et fondijuhid ei soovi teemat üldse kommenteerida. Kummalisel kombel oli talle teada, et samal teemal andis äsja Äripäevale kommentaari ka finantsinspektsioon, ning väidetavalt polevat fondijuhtidel sellele midagi olulist lisada. Päev hiljem otsustas Hansapanga fondijuht Peeter Piho siiski mõne lausega vastata. "Võlakirjades nii Eestis kui väljaspool Eestit on suhteliselt suur hulk raha. Leiame, et tegemist on piisavalt hajutatud investeeringuga ning analüüsime ja jälgime emitente piisavalt. Seega ei näe siin kindlasti liigset riski," teatas ta.
    LHV Varahalduse tegevjuht Mihkel Oja jäi samuti rämpsvõlakirjade teemat kommenteerides napisõnaliseks.
    Ta teatas, et võlakirjade klassifitseerimine rämpsvõlakirjadeks ainuüksi oodatava tootluse järgi pole adekvaatne, sest intressid sõltuvad valuutast, riskivabast intressitasemest, krediidiriskist ja likviidsusest. "Oleme võlakirjadesse investeerides pannud suurt rõhku emitentide eelnevale analüüsimisele ja hindamisele ning oleme oma praeguse valikuga rahul," märkis Oja.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Investorite kunagine lemmikaktsia on vajunud sügavale sohu Analüütikud hindavad, kas tegemist on ostukohaga
Koroonaajal suure edu saavutanud Pfizer on nüüdseks kaotanud üle poole oma tippväärtusest. Analüütikud selgitavad, kas languse taustal võiks terendada ostukoht.
Koroonaajal suure edu saavutanud Pfizer on nüüdseks kaotanud üle poole oma tippväärtusest. Analüütikud selgitavad, kas languse taustal võiks terendada ostukoht.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Läti keskpank tõmbas kasvuprognoosi allapoole
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.