Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Konservatiivsed said fondilt petta
Äripäeval on kahju, et nimetus "konservatiivne pensionifond" on inimeste jaoks sisult eksitav. Ainult võlakirju sisaldav fond võib osutuda, üllatus-üllatus, riskantsemaks kui võlakirjad koos aktsiatega.
Inimene, kes on tõepoolest soovinud konservatiivsust ja investeerimist soliidse reitinguga võlakirjadesse, on ostnud põrsa kotis.
Kaasa on tulnud nn rämpsvõlakirjad - suhteliselt kõrge tootlusega, ent seevastu riskantsed võlakirjad. Ehk kindlad USA föderaalreservi 30aastased treasury bond'id kõrvuti näiteks kahtlaste TR Maja võlakirjadega!
Pensionifondi kokkupanemise konservatiivsus peaks olema sisuline, mitte vormiline nagu praegu.
Kurja juur on, et praegu piisab "konservatiivsuseks" mistahes võlakirjadesse investeerimisest, emitenti vaatamata.
Finantsinspektsiooni sõnul on seadus lihtsalt selline.
Tuleb siis fondidesse juba nii palju raha, et seda pole enam kuhugi paigutada? Või on headel aegadel tehtud otsused osutunud halbadeks?
Võlakirjainvesteering on aktsiatest ohtlikum ses mõttes, et kui võlakiri jääb lunastamata, on kahju hoobilt 100% (olgu, võib-olla on võlakiri vahepeal natuke intressi kandnud, seega on kahju veidi väiksem).
Kui aktsia peaks hakkama langema, ei kuku ta siiski järsult nulli, seega on halduril aega langusele reageerida. Aktsia puhul ei löö välk sisse.
Üllatab, et II samba fondihaldurid-pangad püüavad teematõstatust ignoreerida ega soovi eriti kaasa mõtelda.
Põhjus võib olla selles, et ollakse kindlad II samba juriidilises raamistikus - et see ei muutu.
Et riigi garanteeritud rahajõgi ei kuiva ja et osakute väljalaske-, vahetus- ja lunastustasud ning fondihaldustasud säilivad.
Väidetavalt on kohustusliku kogumispensioni fondid pankade kõige tulusam "toode", kõige parem rahalehm.
Veelgi enam, algatatud on seadusemuudatus, millega II samba fondiosakute pärija ei saaks enam kogu raha - isegi täistulumaksu makstes - korraga välja võtta.
See on raudselt pankade ja kindlustusseltside lobitöö, kuna nemad oleksid seadusemuudatuse puhul ainsad n-ö soodustatud isikud (beneficiaries).
Pensionikogujale tekkida võiva kahju kompenseerimiseks oleks fondihalduritest kena, kui nad loobuksid osakute väljalaskmis- ja lunastustasust, samuti fondivahetuse tasust.
Tegu pole ju vabatahtliku pensionifondi, vaid kohustusliku kogumispensioni fondiga, mille vahetamine on seniajani bürokraatlik ja kallis.
Autor: ÄP