Teadmistepõhine äri Eesti moodi

Pärnu jõel kalapüügi harrastajad siunavad tihti röövpüüdjaid - loobi lanti, aga mitte haug pole see, kes konksu neelab, vaid selle haarab näiteks vette unustatud võrk surnud linaskite ja pooloimetute latikatega.

Ent Eesti vetel ei tegutse ainult sedasorti salapüüdjad, kes Pärnu jõel ja ka teistel jõgedel-järvedel aeg-ajalt võrke vette "unustavad". Neid on alati olnud, vaatamata keskkonnainspektorite usinale avastamis- ja uurimistööle. On aga ka n-ö kõrgema klassi tegelinskid teadlaste seast, kel on võrguga kala püüdmiseks keskkonnaministri eriluba. Nemad ei unusta kunagi võrke vette. Keskkonnainspektorid kutsuvad neid asja eest lindpriideks.

Sellest, kui ratsionaalselt on võimalik teadustööle läheneda ja kui säästlikult ümber käia loodusliku uurimismaterjaliga, kirjutab tänase Äripäeva luubilugu. Teadmistepõhine äri Eesti moodi on toimetuse kokkuvõte loost. Kes öeldust irooniat otsib, on õigel teel.

Eriloaga uurimistöödeks kalu püüdnud teadusinimesed müüsid kalad maha. Algul vaatamata müügikeelule ja riik ei näinud sentigi. Seejärel keskkonnaministeeriumi loaga, aga nii, et riigieelarvesse jõudis üks kroon ühe kilo kala müügist. Ehk riik sai ikka külma - mis maksab värske ahven, koha või haug poes, teab lugeja hästi. Angerjast rääkimata. Vahelejäänu ehk Maaülikooli Võrtsjärve limnoloogiakeskuse juhataja Ain Järva trahv oli aga naeruväärne - esimesel korral 4500, teisel korral 1200 krooni.

Mis on aga loo moraal - vana asi ning artikli järgi peaks ju tänavu kõik teisiti olema?

Kui reeglid on absurdsed, siis ei tule reegleid rikkuda, vaid uued ja mõistlikud koostada. Matta maha või sööta rebastele väärtuslikku kala, mida sageli poeski polnud või kui oli, siis krõbeda hinnaga - see ei aja naerma mitte ainult keskkonnainspektoreid, vaid kõiki peale reeglite loojate ehk keskkonnaministeeriumi ametnike. Et need reeglid kehtisid aastaid, jääb vaid imestada selle üle, mis inimesed meil keskkonnaküsimustega riigi tasandil tegelevad ja veel enam - nende üle otsustavad.

Igasugused eritingimused-load tekitavad millegipärast selle saajas arvamuse, et talle on kõik lubatud. Seepärast on otstarbekas kirjutada lubadele täpselt, mis on lubatud (ja kõik ülejäänu on järelikult keelatud). Lõpetada lubade väljastamist ei saa - teadust tuleb teha. Küll aga saab loa ära võtta neilt, kes reegleid rikuvad. Nagu liikluseeskirju rikkunud inimeselt võetakse autojuhiload või viinamüügitingimusi eiranult litsents.

Ain Järva juhtum on tõenäoliselt vaid jäämäe tipp. Ka keskkonnaministeeriumis on hulk ametnikke, kel (kalapüügi) eriluba. Usalda, aga kontrolli. Et selline teadmistepõhine äri levima ei kipuks.

Autor: ÄP