Kui tahad riigilt toetust, anna kalapüügikvoot ära

Enne 2005. aastat oli Eestis püügivõimsusi hinnanguliselt kolmandiku võrra üleliia. Seetõttu ei jätkunud laevadele pidevat tööd ja levinud oli nn musta kala püük.

Põllumajanduse registrite ja informatsiooni amet (PRIA) on maksnud kokku juba 100 miljonit krooni 29 laeva kalapüügilt kõrvaldamise eest. Üheksa laeva puhul muudeti nende sihtotstarvet õppelaevadeks ning kakskümmend laeva utiliseeriti.

Rahvaliitlasest eelmise põllumajandusministri Ester Tuiksoo ametiajal alguse saanud toetuste maksmist kritiseeriti teravalt, kuna paljude arvates mängisid mõned toetuse saajad tingimuste osas ministeeriumiga kokku. Nii eelistati 2005. aastal neid, kes soovisid muuta kalalaeva sihtotstarvet õppe, teadusuuringute või järelevalve eesmärgil.

"Minu puhul pole seda olnud, et oleks otsustatud midagi väikese kildkonna huvides," lükkas Tuiksoo süüdistused ümber.

Utiliseerimistoetuse maksmine sõltub järgmisel kuul valmiva uuringu tulemustest. Eelmistest toetuseandmistest erinevalt tahab põllumajandusministeerium kalalaevast loobujalt ära võtta ka püügikvoodi, sest kvoodi ettevõtetele allesjätmine võib raha kalandussektorist välja viia, aga toetuse eesmärk on siiski kalandussektori restruktureerimise toetamine. "Tundub, et on õige otsus," arvas Tuiksoo.

Seni oli püügikvoodi äraandmine toetuse saamiseks vabatahtlik, kuid koos laevaga loobusid neist vähesed firmad. Kvoodist loobumine andis lisapunkte toetuse taotlejate pingereas. Kalurite liidu endine tegevjuht Toivo Orgussaar selgitas, et kuna lisapunktide saamiseks polnud määratud, kui palju tuleb püügiõigust ära anda, siis kasutati poolkõveraid teid ehk kvoote anti ära natukene. Näiteks andis 8,3 miljonit krooni+ toetust saanud AS Dagomar, mis kuulub mitme firma kaudu Tiit ja Toomas Kõuhknale, ära 581 tonni kilukvooti. 7 miljonit saanud Mihkel Undresti enamusosalusega OÜ Kaabeltau loobus sajast tonnist räime- ning sama suurest kilukvoodist.

"Et kelgu peale saada, andsime ära peaaegu kogu kvoodi. Kes seda ei teinud, saavad kvoodi müügist topeltraha," rääkis OÜ Natturi juht Lembit Laht. Kui põllumajandusministeerium nõuab edaspidi püügiõiguse äraandmist, siis kavalpead müüvad need enne maha, arvas Laht. "Ministeerium võiks kehtestada, et kui oled eelneva aasta jooksul kvoodid maha müünud, siis utiliseerimistoetust ei saa," pakkus ta.

OÜ ML Mohni, mis loobus osast kvoodist, teenis majandusaasta aruande järgi teenis 2006. aastal kalapüügiõiguse ja püügivõimaluse võõrandamisest veel 2 miljonit krooni.

Püügikvoodid maksavad head raha ja neid saab müüa üle Euroopa. Tekkinud on ka kvoodirantjeed, kes elavad püügiõiguse rentimisest.

Eestis on kvoot seotud püüdjaga, on riike, kus see on seotud laevaga. Praegu on püügikvoodiga võimalik äri teha, müües või rentides seda.

Meie ettepanek on, et kui üks laev antakse utiliseerimisse, siis proportsionaalselt väheneb kvoot ning see jagatakse teiste püüdjate vahel. Lõplikult pole me veel seda otsustanud, kuulame ka sektori esindajate arvamusi.

Kas hakkame utiliseerimistoetusi maksma, sõltub uuringu tulemustest. On teada, et registris on veel 130 kalalaeva ning aktiivselt püüavad kala neist umbes pooled.