Pirita TOPi hotelli müük võib tuua kahjunõude

Arco Vara omanike, Vichmanni ning Tartu ettevõtjate vahelt jooksis must kass läbi 2005. aasta novembris, kui Tallinnas Pirital asuva TOPi hotelli suuromanikuks sai Ain Hanschmidti ja tema äripartneritega seotud ettevõte.

Enne seda olid hotelli omanikud Arco Vara ja Regati Valdus, kes rentisid hotelli Haapsalu tuntud mudaärimeeste Toomas Vilosiuse, Urmas Suklese ja Andres Lipstoki ning Tallinki suuromaniku Ain Hanschmidtiga seotud firmale. Viimastel tekkis 2005. aastal soov omandada TOPi enamusosalus ning Arco Vara oli müügiga päri. Tehingu vastu oli aga Arco Vara partneriks olnud Regati Valdus.

Hiljem on meedias spekuleeritud, et Arco Varal oli toona hädasti raha vaja ja seetõttu oli ettevõte valmis tegema tehingu, mis ostjate poolt vaadates oli soodsa hinnaga.

Hotelli müüki arutas 15. novembril kogunenud TOPi nõukogu, kes müügiotsuse heaks kiitis. Sobivaks hinnaks määrati 333 miljonit krooni.

Nõukogus jagunesid kohad Arco Vara ja Regati Valduse esindajate vahel võrdselt - mõlemal oli kolm esindajat. 15. novembril osales koosolekul viis liiget ning häältega 3 : 2 kiideti müügiotsus heaks. Juba 30. novembril oli Hanschmidtiga seotud firma TOPi hotelli enamusosanik.

Tartu ettevõtjad kaotusega ei leppinud ning esitasid kohtusse hagi, nõudes 15. novembril toimunud koosoleku otsuste tühistamist ehk kogu müügitehingu tagasipööramist.

TOPi nõukogus Regati Valduse huve esindav Urmas Uustal väitis, et kahjulikuks osutunud tehing toimus tema seljataga, kuna ta ei saanud kätte e-postiga saadetud kutset nõukogu koosolekule, kus otsustati hotelli müük. Tema hinnangul toimus müügitehing alla turuhinna ja tõi seega TOPi hotelli endistele omanikele kahju.

Aastaid kestnud kohtumaraton jõudis lõpule mais ning sellest väljusid võidukalt Vichmann ja Tartu ettevõtjad, kes on praeguseks loobunud soovist tehing tühistada.

Selle asemel kavatsevad aga Regati Valdusega seotud ettevõtjad esitada Arco Vara juhatuse liikme Ahto Altjõe ja võimalik et ka Arco Vara suhtes kahjunõude. Vaidlusi tekitanud tehing toimus ajal, mil Altjõe oli TOPi juht.

"Loomulikult tuleb kahjunõude esitamine. Kõigi eelduste kohaselt satub löögi alla TOPi toonane juht Ahto Altjõe," teatas Uustal. Ta lisas, et see, kas kahju tuleb kanda ka Arco Varal, selgub jooksvalt.

"Ebaseadusliku tehingu sooritas juhataja, aga küllap selgitatakse välja, kes veel kaasatud olid," märkis ta. Kahjunõude suuruse üle Uustal spekuleerida ei soovinud, kuna see alles tuleb arutlusele.

Arco Vara esindajad jäid eile äärmiselt napisõnaliseks. "Ma ei kommenteeri üldse neid asju," naeris ebaseaduslikuks tunnistatud tehingu ajal TOPi juhtinud ja nüüd Arco Vara juhatusse kuuluv Ahto Altjõe, kui kuulis, et talle plaanitakse kahjunõue esitada.

Ka Arco Vara teine juhatuse liige Veiko Taevere kommenteeris teemat vaid ühe lausega: "Arco Vara on kõik oma kommentaarid esitanud kohtule ja oleme nüüd ka riigikohtu otsuse teadmiseks võtnud."

Tõenäoliselt hakatakse võimalike kahjunõuete üle vaidlema samuti kohtus. "Lähiajal TOPi nõukogu seda teemat kindlasti arutab. Loogiline oleks, et asja peaks arutama kohus. Kui tehing on tehtud seadusevastaselt ja kohus tuvastab kahju, siis selgub ka kahjunõude suurus ja isikud, kellele nõue esitatakse," rääkis Regati Valduse üks omanikest ja TOPi nõukogu liige Aivar Tuulberg.

Juba kuuendat aastat püüab Arco Vara koos äripartneri OÜga Regati Valdused läbi suruda Pirita TOPi magusa 18hektarise ala detailplaneeringut pea 300 merevaatega korteri ehitamiseks, linn aga soovib korterite arvu poole võrra kärpida.

"Kohtuvaidlus ei mõjuta meie ühist TOPi kompleksi arendamist Arco Varaga, ärilised otsused jäävad äriliseks," sõnas TOPi hotelli müügitehingu pärast partnerid kohtusse kaevanud ja riigikohtus võidu saavutanud üks Regati Valduse omanikest Urmas Uustal eile ja naeris, et ka Pearu ja Andres ju käisid kogu aeg kohut.

Tänavu märtsis teatas Pirita linnaosavanem Tiit Terik, et linnaosavalitsus ei kooskõlasta TOPi kompleksi detailplaneeringut, ja sõnas, et linna kompromiss on konkreetne - 18 kortermajast kaheksa linnapoolsemat tuleb jätta ehitamata ning ülejäänutes tuleks pool pinda kujundada äripindadeks. Ka Tallinna linna peaarhitekt Endrik Mänd teatas, et nõustub Pirita linnaosavanema seisukohaga mitte lubada elumajade domineerimist.

"Eks see detailplaneering käib linnaplaneerimise ametis oma rada, praegu midagi uudist pole," nentis TOPi nõukogu liige Aivar Tuulberg.

TOPi kompleksi pindala on 17,6 hektarit, millest äri-, lao- ja spordiruumide pind moodustab praegu 2,5 hektarit ja sadam 2,8 hektarit. 2002. aastal ostsid TOPi riigilt 267 miljoni krooniga AS Arco Investeeringud ja Regati Valduse OÜ.

2005. aastal müüdi kompleksis asuva hotelli enamusosalus Ain Hanschmidtiga seotud firmale.

Ei saa öelda, et tsiviilnõue juhatuse liikme vastu oleks täiesti igapäevane, aga kindlasti ei ole see ka pretsedent. Tihtilugu minnakse juhatuse liikmete vastu seoses pankrotimenetlustega. Nõue võib kaasneda kõigi nende vastu, kes on mingi kahjuliku otsuse tegemise juures olnud.

Pretsedent võiks olla see, kui mõnele juhatuse liikmele mõistetaks kehtiva karistusseadustiku järgi reaalne vangistus toimepandud süüteo eest.

Riigikohtu lahendite põhjal on näha, et kõrgema kohtu praktika juhatuse liikme vastu esitatud nõuetes hõlmab ikkagi peaasjalikult pankrotistunud ühingute nõudeid oma juhatajate vastu. Samuti on käsitletud ühingu võlausaldajate nõudeid ühingu juhatuse liikmete vastu.

Sellist lahendit, kus oleks käsitletud mittepankrotistunud ühingu nõuet juhatuse liikme vastu, ma riigikohtu praktikast ei leidnud. Siiski ei saa ütelda, et neid ei olegi, sest paljud asjad lahendatakse enne riigikohut.