Hansapank: Swedbanki laenukahjud ei eruta

Nii tänavu kui ka tuleval aastal võib oodata makseraskustes klientide hulga jätkuvat kasvu, arvestades hetke majanduskonjunktuuri, tõdes Perens. Tema sõnul on rootslased kinnisvarakriisi üle elanud ning seega on neil kogemusi, mis praegu kasuks võivad tulla, seega saab neilt ehk ise mõnes küsimuses nõu küsida. "Ettekirjutusi Stockholmist saabuma pole hakanud ja kohapeale kriisikorraldajaid samuti saadetud pole. Meil on endiselt usalduslik suhe emapangaga," märkis Perens.

Esimese kvartali numbrite järgi on Hansapanga laenuportfellis Eestis, Lätis ja Leedus kokku üle 60 päeva võlgnevuses laene 0,86% portfellist. Viimase aastaga on võlglaste arv suurenenud, ent püsib siiski prognoositud raamides ja võrreldes Lääne-Euroopaga on eestlaste laenudistsipliin väga hea. "Probleemseim sektor ettevõttepanganduses on elukondliku kinnisvara arendajad ja teatud grupp eluasemelaenu võtjaid," rääkis Perens. Eraisikutest on makseraskustesse sattunud teatud grupp ehitusega seotud inimesi, kelle tulud on järsult kahanenud või ebastabiilseks muutunud, selgitas Perens.

"Ei tasu arvata, et pankurid on huvitatud inimese kodu endale võtmisest," kinnitas Perens. "Soovitan kindlasti pöörduda kohe panga poole, kui on alust arvata, et olete sattumas maksraskustesse." Lahendus võib olla maksepuhkus (teatud juhtudel ka intressimaksetest) või laenutähtaja pikendamine, mis võimaldab väiksemaid makseid. "Kõige rumalam on SMS-laenu võtta või pandimajja minna," manitses Perens.