Töötukassa varahaldur kõrbes USA rämpsuturul

Fortise esindaja väitel töötukassa rahaga otseselt USA sub-prime-turul ei kaubeldud, kuigi mullu keerutati kolmandikku töötukassa rahast just USA turul.

"Me pole töötukassa raha otseselt USA hüpoteeklaenude kriisiga seotud võlakirjadesse investeerinud," teatas Fortis oma Londoni kontori kaudu.

Ligi kahe aastaga (juuli 2006 kuni aprill 2008) on Fortis suutnud 2,3 miljardi krooni töötukassa raha investeerimisest teenida vaid 2,1 miljonit krooni kasumit - 0,1 protsenti.

Fortise esindaja väitis, et töötukassa portfelli investeeritakse muudest panga hallatavatest fondidest eraldi. Töötukassa vara haldab Londonis viieliikmeline tiim, kes vastutab lisaks paarile töötukassa miljardile kokku 470 miljardi krooni panga klientide raha haldamise eest.

Vastuseid Äripäeva detailsematele investeerimisteemalistele küsimustele koostati Fortise Londoni peakontori ruumides viis nädalat, ent suurem osa arupärimisest jäi ikkagi vastuseta. Kõigi küsimuste vastuseks koostati üksainus mugav ja kantseliitlik kommentaar, mis omakorda läbis enne toimetusse jõudmist ka töötukassa tsensuuri. Segadusi tekitas ka see, kes on Fortisest saabunud vastuse autor, ja tegelikult Londoni pressiosakonnas valminud kirjatüki eest võttis vastutuse Fortise Soome kontori juht Kalle Saariaho.

"Päris omapärane lähenemine nimetada tsensuuriks vastuste kooskõlastamist kliendiga, kelle kohta küsimused käivad," teatas töötukassa pressiesindaja kahtluse peale, et Fortise vastused vastavalt vajadusele töötukassas üle kõpitsetakse.

"Miks te oma võrdlusindeksitest tohutult maha jääte, näiteks tänavu esimeses kvartalis oli võrdlusindeks 4,4 protsenti, aga teie kukkusite investeeringutega samal ajal 4,5 protsendiga miinusesse?" uuris Äripäev.

Vastuseks võis kommentaarist leida kaks pikka lõiku USA turgude probleemidest eesotsas sealse ühe suurema investeerimispanga Bear Stearns rahast tühjaksjooksmisega.

"Meie tulemuste turule allajäämise põhisüüdlased on kõrge reitinguga finantssektori võlakirjad, mis on olnud väga altid reageerima ajalehtede esikülgede pealkirjadele," teatas Fortis.

Investeerimispanga esindaja lisas, et tootluse eesmärki tuleb vaadata vähemalt ühe terve majandustsükli kokkuvõttes. Võrdlusindeksi ületamise eest maksaks töötukassa Fortisele boonust, kuid võimalike preemiate suurusest osapooled vaikivad.

Äripäev uuris Fortiselt muu hulgas, kui palju tehinguid iga kuu tehakse, miks müüdi tänavu esimeses kvartalis ligi 300 miljoni krooni eest USA võlakirju ja osteti asemele niisama palju Hollandi võlakirju ja miks paigutati ootamatult viiendik varast reitinguta võlakirjadesse (not rated bonds - toim).

Samuti uurisime, kas ja millist tagasisidet on haldur saanud töötukassalt, kas nende leping töötukassaga on tähtajaline ja mida arvavad raha paigutajad töötukassa välja töötatud investeerimisstrateegiast. Kõik need küsimused jäid paraku vastuseta.

Töötukassa finantsnõunik Ago Lauri on öelnud, et töötukassa rahaga tehakse kuus sadu tehinguid. Kõik tehingud on aga avalikkuse eest varjatud, sest tegemist olevat Fortise ärisaladusega.

Küsimus, millele Fortis ei pidanud paljuks vastata, puudutas investeerimistiimi kogemusi ja professionaalsust.

"Meie pühendunud investeerimistiimis on viis kogenud professionaali, kel on pikaajaline kogemus laia valiku fondide haldamisel," kiitis Fortise esindaja.

Kokkuvõtvalt teatas Fortis oma vastuses, et nemad on töötukassa portfelli haldamisel konservatiivsed ning tiim on rahul investeeringute kvaliteediga. Peamiselt investeeritakse kuni aastase kestvusega võlakirjadesse, aga võetakse lubatu piires ka valuuta- ja intressiriski.

Töötukassa ootused Fortisele on olnud aga tegelikkusest mitu korda suuremad. Eelmisel aastal ootas töötukassa Fortiselt investeerimistulu 85 miljonit krooni, aga tuli 4 miljonit krooni kahjumit. Sel aastal oodatakse investeerimistulu 115 miljonit krooni, kuid esimeses kvartalis haigutab 26 miljoni kroonine miinus.

Pärast seda, kui Äripäev avalikustas aasta alguses töötukassa reservide kehva tootluse, otsustas töötukassa nõukogu palgata Fortise kõrvale täiendava varahalduri Evli Bank Blc.

Töötukassa juhatuse esimehe Meelis Paaveli sõnul on täiendava varahalduri kaasamine vajalik investeerimisriskide hajutamise vajaduse tõttu. Aprilli lõpus ütles ta Äripäevale, et teise varahalduri kaasamine pole seotud Fortise negatiivsete investeerimistulemustega.

Evli Securitiese strateeg Peeter Koppel nentis eile, et ei saa läbirääkimiste ajal kommenteerida, kas nemad on tulevikus nõus tehingud töötukassa rahaga tagantjärele avalikustama või hakkavad sarnaselt Fortisega salatsema. "Küsige siis uuesti, kui läbirääkimised töötukassaga on lõppenud," sõnas Koppel.

Töötukassa nõukogu esimehe ja sotsiaalminister Maret Maripuu sõnul on ajaliselt paika pandud, et esimeseks oktoobriks peavad läbirääkimised pooli rahuldavate tulemusteni jõudma, kuid võimalik, et see saab teoks ka varem.

Maripuu teatas, et seoses täiendava varahalduri kaasamisega vaadatakse üle ka välishaldur Fortise portfell ja lepingu tingimused ning kaalutakse võimalust Fortise portfelli mahtu vähendada.