Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eesti firma hoiab plahvatamast isetehtud lõhkekehad Iraagis
Ranteloni omanikud, insenerid Andres Taklaja ja Priit Kinks, võivad pikalt rääkida antennidest, võimenditest ja filtritest, mida firma suurtele Eesti telekomifirmadele müüb, kirjutas Toivo Tänavsuu oma ajaveebis. Kuid Rantelonil on üks eriline toode, mis on nii salajane, et seda ei mainita firma koduleheküljel - jammer.
Taklaja valib hoolikalt sõnu riigisaladusega looritatud jammer'itest rääkimiseks, sest neid toodetakse eriloa alusel. Töö käib tellija - kaitseväe, keda vahendab riigiettevõte E-Arsenal - soovide järgi. "Me ei istu elevandiluust tornis akadeemilises vabaduses. Meie juurde tullakse ideega. Lepime kokku, mida füüsika võimaldab ja mida mitte. Kui hind ja tulem rahuldab, teeme seadme valmis," räägib Taklaja.
Jammer on raadioseadmete segaja, antennidega kast, mis kinnitatakse patrullkonvoi autole või pannakse sõdurile selga. Kui vastane põõsas autovõtmest või muust käepärasest päästikuna kasutatavast raadioseadmest teel ootavat pommi plahvatama püüab panna, blokeerib jammer sagedused. Ranteloni jammer'eid on Iraagis ja Afganistanis Eesti sõjameeste käsutuses kümneid.
Ranteloni tsiviilsegaja töötab Rummu vanglas, blokeerides vajalikes kohtades vangide mobiililevi.