Professionaalne rahapõletamine

Tänaseks on saanud täpselt kolm aastat ajast, mil soetasin Hansapanga Ida-Euroopa fondi osakuid. Kui need nüüd müüki panna, teeniksin veidi üle 17 krooni osaku kohta, mis teeks investeeringu tulukuseks 11,7 protsenti. Sellega oleksin viimase 12 kuu inflatsiooni küll tasa teenitud, aga kahe eelneva aasta inflatsiooni jagu (mida on kokku 11 protsenti) on investeeringu väärtus tegelikult kahanenud.

Ehkki Hansapanga Kesk- ja Ida-Euroopa fondi puhul on Fondikeskuse andmetel tegemist kõige kehvema tootlusega fondiga (osaku puhasväärtus on kukkunud 12 kuuga üle 42 protsendi ja aasta algusest 38 protsenti) ehk teisisõnu kõige suurema professionaalse rahapõletajaga, pole tegemist kaugeltki mitte erandiga. Pigem vastupidi. Kui võtta lahti aripaev.ee keskkonnas oleva investorirubriigi fondid või Balti fondikeskkonna kodulehekülg, näeme, et suures või väga suures miinuses on enamike fondide tootlused. Enamik neist on mitmekümneprotsendilise kukkumisega fondid. Eranditeks on vaid Venemaa-suunalised fondid ja nn globaalsed fondid, mis on suutnud pakkuda positiivset tootlust.

Kuna suurem osa Eesti investorite investeeringud on paigutatud siiski Kesk- ja Ida-Euroopa-suunalistesse fondidesse (mäletate, veel kaks aastat tagasi oli fondijuhtide ja analüütikute suust kuulda vaid ühte mantrat - KIE ehk Kesk- ja Ida-Euroopa), on hakanud investorid eelkõige nendest fondidest väljuma. Nii on sellesama Hansapanga Ida-Euroopa aktsiafondi osakuomanike arv aastaga vähenenud 660 osakuomaniku ehk 12 protsendi võrra. Märkimisväärselt on väljunud investoreid ka SEB mitmest fondist. Protsentuaalselt on suurima investorite kaoga Trigoni fondid, aga seal läks ilmselt osa kliente koos fondijuhtidega Avaroni üle.

Tegelikult võtavad investorid raha fondidest välja ka mujal maailmas. Nii olid meil aktiivselt tegutseva Rootsi varakapitalifirma East Capitali fondid kaotanud mai lõpuks viiendiku oma väärtusest, mille üheks põhjuseks on ka investorite lahkumine.

Majandusleht Financial Times kirjutas märtsi lõpus, et selle aasta esimese kolme kuuga võtsid investorid aktsiafondidest välja kokku 100 miljardit dollarit (neist 20 miljardit arenevate turgude fondidest). Esimeses kvartalis kasvas maailma 25 suurema fondi varade maht vaid ühel -Pimco võlakirjafondil.

Eesti fondijuhid on üsna rahulikud ja soovitavad seda ka investoritele. Samuti antakse investoritele nõu jälgida fondi tootlikkust teiste samasuguste fondide tootlikkusega. "Tootluse puhul ei näe ma muretsemiseks põhjust, kui fondi tootlus ei ole märgatavalt halvem turu keskmisest," kommenteeris Avaroni partner ja fondijuht Valdur Jaht Äripäevale märtsi keskel.

Maailma suuremate fondijuhtide esindajad on aga murelikud, sest raha läheb traditsioonilistest fondidest välja. Eelkõige börsil kaubeldavatesse fondidesse (ETF) ja muudesse alternatiivsetesse investeerimisfondidesse (riskifondid, erakapitalifondid jne). Analüüsikeskuse McKinsley märtsis valminud uuringu kohaselt on järgmisel kolmel kuni viiel aastal toimuvad muutused suuremad kui eelneva kolme kümnendi jooksul kokku. Kui eelnevate aastatega on fondide maht kasvanud kahekohaliste protsendinumbrite võrra (seda meilgi), siis selleks aastaks prognoositakse kasvunumbriks vaid kaks protsenti. Mida siis peaks investor olukorras, kus professionaalid tema raha põletavad, tegema? Kas jääma külma kõhuga pealt vaatama ning ootama helget tulevikku ja laskma selle eest varahaldusfirmadel teenustasu võtta?

Arvan, et investorid võiksid olla julgemad ise otsuseid vastu võtma. Kurb on muidugi see, et investeerimisfirmadest üldiselt nõustamist ei saa. Äripäev on korraldanud eksperimente, mille kurvaks kogemuseks paistab välja, et pigem on tegemist müügitöö kui nõustamisega. Erandid on investeerimispank LHV ja investeerimiskonsultatsioonifirma Tark Investor OÜ, kust saab ka korralikku investeerimisalast nõustamist. Muidugi ei tasu unustada Äripäeva investeerimisrubriiki.