Vähem bürokraatiat, rohkem ettevõtlust

Eestis on registreeritud ligi 90 000 osaühingut, lisaks tegutseb tuhandeid aktsiaseltse ja muus vormis ettevõtteid. Äriühingud peavad põhitegevuse kõrval panema mitmele ametkonnale kokku ridamisi aruandeid põhitegevuse ja majandusnäitajate kohta.

Äriregistrit pidavale kohtule tuleb esitada majandusaasta aruanne. Oma osa tahavad haigekassa, statistikaamet ning maksu- ja tolliamet. Kõiki aruandeid ei saa esitada elektrooniliselt, paberaruandlus aga tähendab lisatööd. Mida väiksem ettevõte, seda koormavam on aruandlus. Ja Eesti ettevõtted on enamasti väikesed.

4. juunil võttis riigikogu vastu justiitsministeeriumis koostatud seaduse, mis ütleb, et aastast 2010 esitavad ettevõtjad aruande registrit pidavale kohtule vaid elektrooniliselt.

Lähiajal võetakse kasutusele uued e-teenused, millest olulisimad on võimalus avada internetis samal ajal äriühingu asutamisega pangakonto; võimalus interneti kaudu teada saada, kas end FIEks nimetanu ikka on seda. Sama kehtib MTÜde puhul: 2010 peavad nad aastaaruande esitama kohtu registriosakonnale. Kuna see avalikustatakse internetis, saab teada, kas tegu on usaldusväärse ühinguga.

Kümnete vormide asemel üks - see on samm edasi, kuid ei lahenda aruannete rohkust. Ka riigiasutused näevad kõvasti vaeva, et andmed võrgus kasutuskõlblikuks töödelda. Näiteks ministeeriumi registrite ja infosüsteemide keskus suudab andmebaasi kujule viia vaid osa infost: kasumiaruanne, bilanss, rahavoogude aruanne. Andmeist on huvitatud ettevõtjad ja avalik sektor, kuid nende töötlemine võtab aega ja on kulukas.

Selleks, et kõik aruande andmed oleksid ühese tähendusega ja kiiresti kättesaadavad, on vaja luua üks keskkond, kus saab esitada aruande andmeid ja statistikat elektroonilist andmetöötlust võimaldavas universaalses vormis. Sellist vormi ja keskkonda asub ette valmistama ministeeriumi juurde moodustatud töörühm.

Ühtne aruandlusvorm ja keskkond teeb ettevõtjaile info sisestamise ja edastamise lihtsaks. Aruannete elektrooniline töötlemine aitab jõuda olukorrani, kus kord riigile esitatud andmeid saab kasutada kogu ulatuses. Enam ei pea ettevõtja esitama samu andmeid mitmele asutusele. Lüheneb ka andmetöötluse aeg. Lisaks on ka automaatkontroll, mis annab ettevõtjale juba andmete sisestamisel vigade kohta infot. Nii väheneb hoiatuste ja trahvide hulk, mida ettevõtjad puuduste pärast igal aastal saavad.

Eesmärk on 1. jaanuaril 2010 avada ühtne aruandlusvorm ja -keskkond, mis laseb ettevõtjail kõrvaltegevuste asemel rohkem ette võtta.

Autor: Marko Aavik