Töölepinguseaduse varjuteater

Uue töölepingu seadusega toimuv meenutab vägisi varjuteatrit, kus tegelased olid enne eesriide avanemist paika pandud, rollid kokku lepitud ja nn õnnelik lõpp samuti ette nähtud.

Kes siis on peategelased selles teatritükis? Ühelt poolt Reformierakond (Andrus Ansip, Rein Lang ja Maret Maripuu) ühes vankris tööandjate keskliiduga (Enn Veskimägi ja Tarmo Kriis). Teiselt poolt sotsid (Eiki Nestor) koos ametiühingutega (sotsist juht Harri Taliga). Eesriie avanes jaanuaris sotsiaalminister Maripuu "ootamatult" välja käidud töötajaile ebasoodsaima ja räigeima seaduseelnõu variandiga.

Kohe asus peaosatäitjaist lavale peaminister Ansip, kes laulis kiitust seadusele ja kuulutas selle Reformierakonna tänavuseks prioriteediks. Seejärel tööandjate keskliit, kes kuulutas seaduse hädavajalikuks. Siis astus trummipõrina saatel areenile sots Nestor, lubades töötajate õiguste eest minna kas või barrikaadile. Talle sekundeeris ametiühingujuht Harri Taliga. Olidki tegelased lavastuseks üles rivistatud.

Kuu aega mängiti tõsiseid läbirääkimisi, kus kõige hullemast variandist tehti ametiühingutele mõningaid järeleandmisi. Esialgne variant oli ikka sedavõrd räige, et nii töötajavaenulikku seadust Euroopa ei tunne.

Etenduse motiivi käisid reformikad kohe välja - tööturu ja -suhete paindlikumaks muutmine. Muudatused "paindlikkuse" poole olid eranditult töötajate kaitse kaotamisega tööandja kasuks - kui ikka tööandja tahab, võib igale töötajale väheste kuludega kinga anda.

ELis on käibel mõiste "kaitstud paindlikkus", põhimõtteks on, et töösuhete paindlikumaks tegemine ei tohi kaasa tuua töötajate turvalisuse ja tagatiste vähendamist. See tähendab ka tööandjalt töötajatele koolitusvõimaluste ja terviseedenduse pakkumist. Meil on seda minimaalselt.

Hetkeseis varjuteatri laval: peaosalised on pühalikult kinnitanud kokkulepet ja korrutavad kaelakuti, et ärgu keegi jumala pärast seda puutugu ega kritiseerigu.

Milline on kokkuleppe põhisisu? "Vaprate ja rikaste" peamine võit - koondamisest etteteatamine ja koondamishüvitis on viidud miinimumini. Inimesest võib vabaneda ühe kuu palga maksmisega, olenemata sellest, kas inimene on töötanud tööandja juures ühe aasta või kakskümmend.

Vähendatud on tasu õhtuse tööaja eest, koondamise vaidlustamisel kohtus pole vaja töötajat tööle ennistada, saamata palka kompenseerida, koondamisel pole vaja tööinspektsiooni luba... Vastutasuks makstakse töötajaile töö kaotamisel veidi rohkem raha töötukassast, aga sellegi raha on töötajad sinna maksnud oma palgast ise. Tulevikus tõuseb töötuskindlustusmakse just töötajal rohkem kui tööandjal.

Miks ametiühingud nõustusid sellise seadusega? Sest neile nähti selline roll poliitilises teatritükis. Ja osava mänguga suutsid sotsid "töötajate kaitsel" isegi veidi reitingut tõsta. Valitsusliidu jaoks oli oluline asendustegevus skandaalse eelnõuga, et tappa põhiteemad - majanduslangus ja hinnatõus.

Kõiki siiski see teater ei veena, traagelniidid paistavad läbi. Ei mina ega Keskerakond saa sellist töötajaile kahjulikku seadust toetada. Kavatseme lähiajal välja tulla ettepanekute paketiga tööturu ja -suhete küsimuses. Põhisisu on järgmises.

Koondamishüvitise suuruse säilitamine töötajale nii, et ka tööandja ei peaks kandma liiga suurt koormust - poole koondamistasust hüvitab tööandjale töötukassa. Tahame vabastada tööandja erisoodustusmaksust kuludelt, mida ta teeb töötajate tasemekoolitusele ja terviseedendusele. Töötuse ennetamiseks võimaldame töötajal juba töötamise ajal kasutada töötukassa vahendeid enesetäiendamiseks. See tuleb kasuks ka tööandjale kvalifitseerituma tööjõu näol.

Ettepanekud on suunatud just euroopaliku kaitstud paindlikkuse saavutamiseks töösuhetes, kus tööandja ja töötaja huvid on tasakaalus.