Norma suuromanik Autoliv seljatas väikeaktsionärid

Mariliis Pinn 20. juuni 2008, 00:00

Norma juhtkond tegi ettepaneku maksta 5 krooni dividendi aktsia kohta, mis tähendab 66 miljoni krooni kasumi väljamaksmist, ülejäänud kasum jääb jaotamata.

Väikeaktsionärid tegid ettepaneku maksta 19,56 krooni dividende aktsia kohta, kuid nende ettepanek ei läinud läbi.

Investeerimispanga Danske Capital esindaja Antti Partaneni sõnul on ettevõtte bilansis sadu kasutult seisvaid kroone, mis aitavad ainult Norma suuromanikul Autolivil oma aktsionäridele dividende maksta. "Norma rahata ei suudaks Autoliv dividende maksta," väitis Partanen.

Partaneni sõnul on Norma väärtus väga madal ja suuremate dividendide maksmine oleks lihtne viis firma väärtust tõsta.

"Normaalsete ettevõtete aktsiatega kaubeldakse seitsmekordse kulumieelse kasumi väärtusega, Autolivi aktsiatega kaubeldakse isegi kuuekordse väärtusega, samas Norma puhul vaid kolmekordsega," märkis Partanen. "Norma on poole vähem väärtuslik, kuna pool Norma varast on raha, aga Autoliv saab tänu sellele suurema väärtuse."

Norma lahkuv nõukogu esimees Magnus Lindquist põhjendas, et Normal on vaja raha, et uus strateegia ellu viia, kuid oli nõus, et aktsionärid peaksid rahast osa saama. "Vaja on ellu viia strateegiline plaan ja selle tulemusena ei saa rohkem raha välja maksta," sõnas Lindquist.

Norma juhatuse esimees Peep Siimon ütles oma ettekandes aktsionäride koosolekul, et firma on uut strateegiat välja töötamas ja soovib vabaneda olukorrast, kus 75 protsenti äritegevusest on seotud vaid kahe kliendi, AvtoVAZi ja Volvoga. "Norma juhtkond tegeleb uue strateegia väljatöötamisega, mis keskendub kolmele põhilisele ärivaldkonnale: hoida oma turupositsiooni otsetarnijana Vene autotootjate juures, investeerida nišituru turvasüsteemide arendus- ja tootmiskeskusesse ning investeerida, et saavutada eelistatud autoohutus-komponentide tarnija staatus rahvusvahelisel autotööstuse turul," ütles Siimon.

Finantsaruande kohaselt oli Normal raha ja lühiajalisi finantsvahendid 2007. aasta 31. jaanuari seisuga 540 miljonit krooni, mida oli 51 protsenti varadest nagu ka aasta tagasi.

Norma finantsjuhi Ülle Jõgi sõnul Norma ei osta rämpsvõlakirju ega mängi aktsiatega, raha ja finantsvarade paigutamiseks kasutas Norma Eesti pankade eurodeposiite, muu hulgas laenati raha ka Autolivile. "Autoliv pakkus kõrgemat intressi kui pank," põhjendas Jõgi.

Autolivi rahaasjade korraldamisega tegelev asepresident Hannes Wadell kinnitas, et nad said Normast aasta lõpus 400 miljonit krooni laenu, kuid lisas, et Autoliv laenas pangast suuremaid summasid ka odavamalt.

Norma aktsionäride koosolekul tegi Gild aktsiate tagasiostu ettepaneku, mis tagasi lükati.

"Enamusaktsionär näitas selle otsusega, et neil ei ole tegelikult kavatsust raha ei lähemas ega kaugemas tulevikus vähemusaktsionäridega jagada," lausus Gild Arbitrage'i Riskikapitalifondi juht Tõnno Vähk. "Neile igati sobib olukord, kus nad saavad seda oma suva kohaselt deposiidi intressimääradest madalamate intressidega ise kasutada ja seega väikeaktsionäride seljas liugu lasta. Jutud strateegiast, tulevikku vaatamisest ja Norma väärtuse kasvatamisest on sellisel juhul naeruväärsed."

Tagasiostmise poolt oli 21,73% ja vastu 78,02% hääli.

"Hea võimalus visati kõrvale," oli Janis Springis Gildist pettunud. Danske Capitali esindaja Antti Partanen oli nördinud. "Naeruväärne, et sellist võimalust ei kasutata," ütles ta.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:37
Otsi:

Ava täpsem otsing