Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Eksporditoetus kui loterii

"Toetuste saamine muutub suureks olelusvõitluseks - õigem oleks üldse ilma hakkama saada," nendib ängistunult Mööblitootjate Liidu juhatuse esimees Juho Toomik. Toetuse küsimise masinavärk on äärmiselt jäik - paned taotluse kirjutamise alla palju aega ja suure raha ning väiksem firma ootab sisuliselt tegevusvõimetult tulemust.

Lõpuks saabuva eitava vastuse korral pole vahepeal kadunud ärivõimalusi ega toetust. Eriti raske on tema sõnul väikefirmadel, kui taotlemise tõestamistele läheb palju asjatut auru. Näiteks Toomiku Lasva Liimpuidu AS taotles aasta eest 1,5 miljoni krooni ulatuses infrastruktuuritööde toetust. Pool aastat asjaajamist ja vähemalt 50 000 krooni läksid eitava vastuse saamisel tuulde.

Kuna siiski paljudel mööblitootjatel on eelmisest aastast seljataga kahjum, muutub EASist eksporditoetuse taotlemine õlekõrreks uppuja jaoks. Euroopas konkurentsis püsimiseks tuleb abirahasid taotleda.

"Teiselt poolt on aga abirahad väga korruptsiooniohtlikud," ei saa Toomik jätta hoiatamata.

Masinaehitusega tegeleva KT Arengu ASi juhatuse esimehe Karl Renseri kinnitusel on nende toodangust enamik niikuinii suunatud riigist välja. Samas EASi abirahasid ei kasutata. Kunagi aastaid tagasi taotles Renser EASilt eksporditoetust, kuid toonane nõue firma n-ö tõupuhtusest sai ühe rootslasest omaniku tõttu komistuskiviks. Nüüd aga toetust enam vaja pole, kuid teistel soovitab ta kasutada pakutavat võimalust.

Ehituskive tootva Aeroc ASi juhatuse liige Ivar Sikk EASi ekspordiplaanidesse väga optimistlikult ei suhtu. Tuleb ju taotlemisel teha täiendavaid kulutusi plaani kokkukirjutamisele ja siis paistab, kas saad raha või ei. Tihti sööb ju eeltöö toetusraha üldse ära.

Aeroc ise on saanud välismaal hakkama kohalike tootmisüksuste või edasimüüjate toel. Seega eksport nii suuri ressursse ei võta, et raha küsima minna.

Samas Sikk soovitab Eesti tootjatel ikkagi eksportida - nii säilivad majanduslanguses tootmismahud, tootmise omahind jääb kontrolli alla ja kasumgi jääb alles.

Metallmööbli tootmisele keskendunud Falkonet Metall OÜ projektijuht Janno Toomsalu tunnistab, et alles nüüd taotleb firma EASilt eksporditoetust. Ehkki firmal läheb ühiskondlikele hoonetele suunatud mööblist niigi 70% eksporti, plaanitakse uut tehast. Selleks loodetaksegi EASilt saada masinate ja ehituse toetust. Tõuke andis ka tänavune metalli kallinemine 20-30%.

"Hinda välismaal tõsta on raske. Kui toorme hind tõuseb, siis nutad ja toodad edasi," osutab ta piiritaguste lepingute rangusele. Tahetakse ju elada sama hästi kui aasta eest, seega võetaksegi majandusest viimast.

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusel on välja pakkuda mitu lahendust, millega saame aidata firmadel jalg välisturu ukse vahele saada.

Esiteks saame eksporti plaanivale firmale appi tulla välismaal ärikontaktide leidmisel. Pakume infot võimalike partnerite kohta erinevatest andmebaasidest. Meie vahendusel leiab infot sihtriigis toimuvate vastava valdkonna messide kohta.

Samuti pöördub EASi poole aastas mitmeid välisettevõtteid sooviga leida Eestist partnereid. EASil on nüüdseks välisturgudel kümme esindust, mis asuvad Londonis, Hamburgis, Stockholmis, Helsingis, Kiievis, Silicon Valleys, Shanghais, Tokyos, Moskvas ja Peterburis. Ka välisesinduste kaudu on võimalik leida otsekontaktide abil koostööpartnereid või saada hüva nõu nende otsimiseks.

Teiseks, EASi vahendusel saab koguda erinevat infot huvipakkuva riigi turu kohta: leida varasemaid turu-

uuringuid, koguda infot maksuküsimustes, otsida vajaliku eriala kohalike konsultantide kontakte.

Välisesinduste kaudu saab uurida ka võimalike klientide tausta. Saame organiseerida välisriigis ettevõtete külastusi ning pakume abi kontori- või tootmispinna leidmisel.

Kolmandaks, EASi kaudu on võimalik taotleda kuni 1,5 miljonit krooni eksporti toetavate turundusprojektide elluviimiseks. Euroopa Regionaalarengu Fondist kaasrahastatava eksporditurunduse programmi eesmärgid on eksportivate firmade arvu ja kvaliteetse ekspordikäibe kasvatamine.

Toetust saab taotleda toodete välisriigi nõuetega vastavusse viimiseks, näidiste ja reklaami valmistamiseks, kaubamärkide väljatöötamiseks ja registreerimiseks, messidel osalemiseks.