Avaliku firma juhi palk avalikuks

Artikkel

- Uudised
- ÄP fototoimetus
- 26. juuni 2008 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Avaliku firma juhi palk avalikuks
Börsiettevõtete juhtide palgad, boonused ja motivatsioonipaketid peavad olema avalikud. Mujal maailmas on see täiesti tavaline praktika, ent meil ei taha see tava kuidagi juurduda ja ka jututeemana on endiselt väga ebapopulaarne - võrdsustatakse teise rahakotis sorimisega ja see tähendab eestlasele vaata et pühaduse teotamist.
Tegemist on avalike ettevõtetega, mis on oma tegevuse arendamisse kaasanud börsi kaudu vaba raha ja seega ka uusi suuremaid ja väiksemaid investoreid-omanikke, pealegi on omanikuring pidevas muutumises.
Omanikul - seejuures ka potentsiaalsel - on õigus teada kõike, mis ettevõttes toimub: juhivahetus, ärilepingute sõlmimine, aga iseäranis seda, mis puudutab firma rahalist poolt, alustades käibe- ja kasuminumbreist juhtide palkade-boonusteni. See on selguse ja asjaajamise läbipaistvuse huvides ja nagu toimetus on aru saanud, ka Tallinna börsi eesmärk. Ometi ei paista sealt ega finantsinspektsioonist katseid mõjutada börsifirmasid.
Oleme börsiettevõtete juhtide tasude avalikustamisest varem mitmel korral kirjutanud, ent tänase Äripäeva luubiloost paistab, et juhtide tasude osas on kõik vanaviisi. Seda mõtetki tõrjutakse vanade argumentidega: palgad on konfidentsiaalsed, tegemist ei ole mitte avaliku sektori, vaid eraettevõtetega.
Hirmud on ka samad, nt konkurent saab teada, palju ettevõte heale juhile maksab, ostab äkki üles. Usutavasti teab konkurent teise konkurendi aktsionäridest paremini, millised on turul juhtide palgad.
Mõnd aktsionäri ei huvitagi muu peale ettevõtte kasuminumbri ja dividendi suuruse, aga teised sama ettevõtte aktsionärid ei pruugi samamoodi arvata.
Mitme meie börsiettevõtte väikeosaniku Leino Reinsoo meelest peaks juhi palk olema avalik vaid siis, kui tal on juhitava firma aktsiaid. Erand devalveeriks toimetuse meelest väärt põhimõtet, pealegi on hulk börsiettevõtteid ka juhtide kontrolli all (nt Tallink, Merko).
Vastuseisu avalikustamisele tingib pigem soov varjata, hirm, et aktsionärid saavad teada juhtide sissetuleku tegeliku suuruse. Tänases luubiloos näiteks peavad aktsionärid Tallinki juhtide üle 400 000 krooni kuus küündivat tasu liiga suureks. Selle otsustamises, kui suurt palka-boonuseid peaksid juhid saama, on aktsionäridel sõna sekka öelda. Siiani on toimetuse meelest rikutud omanike õigusi.
Kuna ettevõtted ei taha juhtide tasusid vabatahtlikult avalikustada, tuleks see nõue kirjutada seadusesse. Ja muidugi tuleb ka aktsionäridel endal kõvemat häält teha. Praegu on nad piltlikult selle peremehe olukorras, kelle sulane on lakka magama kupatanud ja sulane ise külitab peremehe voodis.
Autor: ÄP
Hetkel kuum