Novaatori uudised

Iga kolmas IT-proff kasutab ära neile usaldatud salasõnu, et nuhkida kaastöötajate palgaandmetes, e-postis ja koosolekuprotokollides, selgub uuringust.

US-infoturbega tegelev firma Cyber-Ark küsitles 300 IT-professionaali ja selgus, et üks kolmandik nuusib salaja, 47 protsenti tunnistas, et on vaadanud andmeid, millel pole nende ametiga mingit seost, kirjutas Reuters.

"Piisab vaid sellest, et on olemas õiged salasõnad, ning kõik firmas toimuv on näha," ütles Cyber-Arki Inglismaal asuva esinduse juht Mark Fullbrook.

"Enamasti arvatakse, et IT-haldurite käes olevad salasõnad on süütu vahend selleks, et süsteemi täiustada või parandada. Asja sees olijad omavad tegelikult pääsu saladuste kuningriiki," lisas ta.

Samuti ilmnes, et eriõigustega salasõnu vahetatakse hoopis harvemini kui tavakasutajate salasõnu. Vaid 30 protsenti salasõnadest vahetatakse välja igas kvartalis, 9 protsenti pole aga muudetud mitte kordagi. Seega on ka firmast lahkunud IT-töötajatel endiselt ligipääs kõigele firmas toimuvale.

Kümnest firmast seitse kasutab tundlike andmete edastamiseks ajast ja arust või ebaturvalisi lahendusi, 35 protsenti firmadest kasutab selleks e-posti, 35 protsenti kullerteenuseid ning 4 protsenti endiselt tavaposti.

Tervislik elustiil lülitab vähki tekitavad geenid välja

Teadlased on leidnud tõendeid, et õige toitumine ning liikumisharjumused võivad lülitada olulisi geene sisse ja välja.

San Franciscos asuva California Ülikooli teadlased Dean Ornishi juhtimisel selgitasid pilootuuringus välja, kuidas järsk elustiilimuutus mõjub varases järgus eesnäärmevähki põdevate meeste puhul geenide avaldumisele, kirjutas New Scientist.

Kasvajast võeti biopsiaid kahel korral. Enne kui katsealused alustasid tervisliku toitumise, mõõduka kehalise tegevusega, hakkasid tegelema oma stressitasemega ja alustasid psühhoteraapiaga ning pärast seda, kui mehed olid kõike seda juba kolm kuud teinud. Proovidest ilmnes, et elustiilimuutus avaldas mõju sadade geenide avaldumisele.

Mitmed geenid, mille hulgas oli ka neid, mis reguleerivad kasvaja teket, olid muutunud vähem aktiivseks või olid suisa tasalülitunud. Samas olid aktiivsemaks muutunud geenid, mis tegelevad haiguste vastu võitlemisega.

2005. aastal näitas Ornishi korraldatud uuring, et elustiilimuutus võib vähendada kindlaid eesnäärmevähi geenimarkereid, seega ilmselt aeglustades kasvaja arengut. "Nüüd hakkame mõistma mõningaid geneetilisi mehhanisme, mis seda protsessi väga oluliselt mõjutavad," ütles Ornish.

Kuivõrd proove võeti peaaegu tervetelt (kasvajad olid nii väikesed, et isegi biopsia oli raskendatud), võib see uuring viidata võimalusele, kuidas vähki ennetada.

"Tulemused võivad olla olulised palju laiemalt ega puuduta üksnes mehi," ütles Ornish. Kaks vähki tekitavat geeni, mis elustiilimuutuste abil maha suruti, mängivad rolli pea kõigi vähkkasvajate tekke juures, kaasaarvatud rinna- ja käärsoolevähk.

Harvardi ülikooli arstiteaduskonna epidemioloog Meir Stampfer ütles, et põhjuse ja tagajärje kohta on veel liiga vara järeldusi teha. Enne on vaja pikaajalisi uuringuid, et näha, kas elustiilimuutuste abil on võimalik vähi teket aeglustada või vähki vältida.

Enam kui 400 aasta jooksul on teadlased Päikest uurinud kaugelt eemalt. Nüüd on NASA otsustanud minna pisut lähemale.

"Esimest korda on plaanis külastada elavat, hingavat tähte," ütles NASA teadlane Lika Guhathakurta. "Tegemist on Päikesesüsteemi seni uurimata piirkonnaga, seega on võimatu ennustada, mida me sealt avastada võime."

Missiooni nimi on Solar Probe+. Tegu on kuumakindla kosmoselaevaga, mis peaks sisenema sügavale Päikese atmosfääri, kus saaks uurida näiteks loiteid ja magnetismi. Uurimisretk võib alata juba 2015. aastal.

Kosmoselaev on alles väljatöötamisel. Laeva ehitab John Hopkinsi Ülikooli rakendusliku füüsika laboratoorium, mis on uurimislaevade saatmist Päikese poole juba katsetanud. Laev MESSENGER sooritas esimese möödalennu Merkuurist jaanuaris. Samu tehnoloogiaid plaanitakse kasutada ka Solar Probe+ kindlustamiseks.

Solar Probe+ jõuab lähimas punktis Päikesest kõigest seitsme miljoni kilomeetri kaugusele.

Nii lähedalt vaadeldes paistab Päike 23 korda suurem kui Maa taevast. Sellisel kaugusel peab laev toime tulema 1400kraadise kuumusega ja lisaks veel enneolematute kiirguskogustega. Energiat saab laev muidugi Päikeselt endalt.

Kaks kõige olulisemat saladust, mida laev lahendada võiks, puudutavad Päikese krooni kõrget temperatuuri ja Päikese tuule arusaamatut kiirendust.

Termomeeter näitaks Päikesel umbes 6000 kraadi. Intuitsiooni põhjal võiks eeldada, et Päikesest eemale liikudes temperatuur langeb - tegelikult aga hoopis tõuseb. Päikese välimises atmosfääris - kroonis - ulatub temperatuur miljonite kraadideni.

Päike sülitab välja kuuma laetud osakeste tuult kiirusega miljoneid kilomeetreid tunnis. Seda tunnevad kõik planeedid, komeedid ja asteroidid.

Kummalisel kombel ei puhu tuuled kuigi tugevasti Päikese pinna lähedal, samas planeetide juures on tuul selgesti tuntav. Seega peab vahepeal asuma miski, mis annab tuulele suure kiirenduse. Aga mis?

"Et neid saladusi lahendada, peab Solar Probe+ Päikese krooni sisenema," ütles Guhathakurta. "Sealt leiame oma küsimustele vastused."

Autor: Villu Päärt