Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Küll on ikka hea, et mul autot ei ole
Tihti vaatan kummi vilistavaid ja bassist punnitavate akendega bemariomanikke kaastundega - varem nende väärtushinnangute pärast, nüüd aga üha rohkem ka nende elukalliduse tõusu tõttu. Nafta hind spurtis reedel jälle rekordile.
Võimsalt häälitsevad autod vajavad teatavasti ka võimsalt kütet. Koos nafta hinnaga sõidab üles ka bensiini hind ja autoga tähelepanupüüdjate elu muutub aina keerulisemaks. Samas, võimalik, et SMS-ärile puhutakse tänu sellele hoogu juurde - rumal laen ja sõidame jälle. Päris kole on selle võimaliku doominoefekti peale mõelda.
Mina olen aga neid naftauudiseid lugedes mõneti rõõmus - minul autot ei ole, on ainult jalgratas. Mõnikord peab küll autota rohkem pingutama, aga siiani saab veel hakkama. Sellepärast kolisin kesklinnagi, et saaks autota liigelda. Rahaga, mis autole kuluks, kindlustan hoopis tulevikku.
Kukkuvad aktsiaturud panid investoreid jälle tooraineid igatsema - nii see naftabarreli hind reedel üle 142 dollari lükatigi. Aktsiainvestoreid teeb rahutuks globaalne inflatsioonisurve, mis muudab nukramaks ka ettevõtete kasumite väljavaated, kirjutas AP.
Ometi on see üks ebamäärane põhjus naftafutuuride ostmiseks. Kui kõrge inflatsiooni pärast tarbitakse vähem, siis ka toodetakse vähem. Ja kui toodetakse vähem, siis kulutatakse ka naftat vähem. Nafta hind on mullistumas ja seepärast ka üsna riskantne rahapaigutus. Toornafta barrel on aastaga muutunud kaks korda kallimaks.
Kukkuvate aktsiaturgude taustal pani ülespoole punuma ka kulla hind, mis saavutas viimase kuu aja kõrgeima taseme.