Karuturg jõudmas Wall Streetile

Möödunud reedel langes USA juhtivaktsiate hinnaliikumist peegeldav Dow Jonesi tööstuskeskmine võrreldes möödunud aasta oktoobrikuise tipuga päeva jooksul üle 20 protsendi, mida traditsiooniliselt loetakse langevaks ehk karuturuks. Kauplemispäeva lõpuks jäi sellest tasemest siiski kübeke (0,1 protsenti) puudu.

Kohalikest ja lähiturgudest läksid Tallinna ja Riia börsid karuturgu juba eelmise aasta lõpus, Vilniuse, Helsingi, Stockholmi ja Saksamaa turud selle aasta jaanuaris. Kui täpne olla, siis Helsingi ja Stockholmi börsiindeksid pole suutnud veel lüüa 1999.-2000. aasta tippe, nagu pole seda ka peamiselt tehnoloogiasektori hinnaliikumist peegeldav Nasdaqi koondindeks, millel on 2000. aasta märtsis püstitatud rekordtasemeni (5048,62 punktini) veel õige pikk maa minna. Lähiturgudest on vaid Venemaa, mis liigub pigem rekordikursil, langenud tipuga võrreldes kõigest seitse protsenti.

The Wall Street Journal kirjutas nädalavahetusel, et võib olla vaid aja küsimus, millal maailma kõige jälgitavam aktsiaindeks - Dow Jonesi tööstuskeskmine - nn karuturu faasi jõuab. Eilset börsipäeva alustas indeks pea protsendilise miinusega, viies selle selgelt karuturu territooriumile.

Alates möödunud sajandi kuuekümnendatest aastatest ehk viimase neljakümne aastaga on USA aktsiaturgudel olnud üheksa enam kui 20protsendilist languseperioodi, neist väikseim (21 protsenti) oli üheksakümnendate alguses ning suurim, mil indeks kukkus 45 protsenti, 1970ndate naftakriisi ajal. Analüüsikeskuse Ned Davis Research arvutuste järgi on karuturu keskmine kestvus 14 kuud ja keskmine langus 31 protsenti. Eelmine langusperiood toimus 2000. aasta jaanuarist kuni 2002. aasta oktoobrini.

"Karuturu kulmineerudes ehk lõpu lähedal langevad sadade aktsiate hinnad uutele rekordmadalatele tasemetele ja rekordkõrgele ei kerki mitte ükski," lausus majanduslehele maaklerifirma Miller Tabam + Co tehnilise analüüsi peaanalüütik Phil Roth. Neljapäeval, mis oli viimaste kuude suurim languspäev, kukkus New Yorgi börsil 52 nädala madalaimale tasemele 409 aktsia hind, aga uuele rekordtasemele kerkis 41 ettevõtte oma.

Tuntud ettevõtete aktsiatest kukkusid aastakümnete madalaimatele tasemetele finantsgigandi Citigroup ja autotootja General Motorsi aktsia hind. Selle tunnuse järgi pole languse lõppu veel esialgu näha.

Teine küsimus on selles, kuidas karuturg lõpeb. Mõnikord lõpeb see paanikaga, nagu see juhtus 2002. aasta oktoobris, mõnikord aga märkamatult, nagu 1982. aastal. Muuseas, eelmine tõusutsükkel kestis täpselt viis aastat - 9. oktoobrist 2002 kuni 9. oktoobrini 2008, mil Dow Jonesi tööstuskeskmine kerkis 94 protsenti.

Nüüd, kus investorid on USA turgudel kaotanud keskmiselt viiendiku ja Tallinna börsil koguni 55 protsenti, tekib ka küsimus, mis saab edasi. Standard & Poorsi aktsiaturgude peastrateegi Sam Stovalli arvutuste kohaselt on pärast Teist maailmasõda aktsiaturgudel kaotuse tagasi tegemiseks kulunud keskmiselt 12 kuud.

S&P 500 indeks on kerkinud selle aja jooksul keskmiselt 9,1 protsenti aastas koos dividendidega (mis on keskmiselt igal aastal kasvanud) kokku 13 protsenti. Tarbijahinnaindeks on Ühendriikides olnud selle aja jooksul keskmiselt 4,1 protsenti aastas.

Stovalli hinnangul on USA aktsiaturgudel olnud pärast Teist maailmasõda perioodid, mida ta on nimetanud megalanguseks, kus indeksid on kukkunud üle 40 protsendi. Eelmine megalangus toimus 30 aastat tagasi ja keskmist perioodi arvestades pole välistatud, et praegune on järjekordne. Kui aga arvesse võtta peamiselt tehnoloogiasektori aktsiate hinnaliikumist peegeldavat Nasdaqit, Helsingi ja Stockholmi börsi (ka Saksamaa DAX-indeksi möödunud suvine rekord oli tehnoloogiamulli tipu kandis), pole viimane megalangus veel läbi.

Tallinna börsil on veidi pikema kui 12aastase perioodi teine karuturg. Esimene kestis 16 kuud, mil juhtivaktsiate hinnaliikumist peegeldav Äripäeva indeks kukkus üle 80 protsendi. Praegune on kestnud 17 kuud. Kahe languse vahele jäi äärmiselt märkamatu algusega enam kui kaheksa aastat kestnud tõus. Seega on meie investoritel vaid megalanguse kogemus ja kui olla veidi küüniline, siis ehk ka veidi suurem riskitaluvus.

Iga languse positiivne külg on see, et aktsiate hinnad on muutunud suhteliselt odavaks. "Kõige lihtsamate meetodite järgi on aktsiate hinnad liikunud kõige atraktiivsematele territooriumidele," lausus Wall Street Journalile Citigroupi USA aktsiaturgude strateeg Tobias Levkovich. "Muidugi pole see iseenesest katalüsaatoriks, kuid täielikult ei tohi seda ignoreerida," lisas ta.

Ehkki aktsiate ostmiseks on aeg (eriti lühemaajalise perspektiiviga investorite jaoks) varavõitu, on sobivate aktsiate valimise ja jälgimise alustamiseks aeg täiesti paras.

Nagu juba eespool öeldud sai, languseelsetele tasemetele tõusmine toimub aktsiaturgudel üldiselt suhteliselt kiiresti. USA aktsiaturud on taastunud 12 kuuga, teised arenenud riikide turud liiguvad USA jälgedes.