Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Allahinnatud suveelamused
Päris mitu korda olen end tabanud mõttelt, et kui kontsertide, festivalide, teatrietenduste, tuuride ja muude sündmuste ette paigutada liitena sõnake "suve-", võtaks see korraldajatelt justkui ära vastutuse pakkuda maksimaalselt kvaliteetset üritust.
See "suve-" teeb kõik nagu väiksemaks, lihtsamaks, ambitsioonitumaks. Suveteater pole päris teater, suveetenduselt meisterlikkust oodata pole mõtet, suvekontserdil võib noote sassi ajada küll...
Tahtmata teha üldistusi, tuleb ometi tunnistada, et lugematute korraldajate (mõned neist tegutsevadki vaid suveperioodil) hulgas on päris palju neid, kes sündmuse sisulise õnnestumise ja elamuse pakkumise asemel loodavad taustal tegutsevale söögi- ja joogipoolise pakkujale, efektsele toimumiskohale ja heale ilmale.
Tegelikult pole selles midagi halba! Sattuda näiteks festivalile, kus muusika on vaid taustaks, andes külastajale võimaluse piknikutekil lõõgastuda, kaaslastega lõõpida ja grilltoitu maitsta. Küsimus on teadlikes valikutes. Kui reklaamitud etendus lubab enneolematut show'd ja meisterlikkust kuubis, siis mind ei huvita, mis aastast on pärit auto, millega esinejad kohale sõidavad.
Ei ole midagi halvemat halvast ilmast - see ütlemine kehtib vist küll kõigist Eesti õueürituste kordaminekutest rääkides. On küll! Hea ilm, kui avastad, et oled sündmusel, mida tulnuks vältida.
Autor: Tea Taruste