Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Börs vajab Baltikaid
Tiivas andis intervjuu seoses East Capitali Balti Fondi kümnenda aastapäevaga. Alates asutamisest on fondi tootlus olnud 724%, börsiindeksil Baltic 30 Index samas näiteks 332%.
Kuidas on õnnestunud turust enam kui kaks korda kiiremini kasvada?
Erilist saladust siin polegi. Kui East Capital 1998. aastal Balti riikidesse investeerimist alustas, olid regiooni turud selgelt ebasoosingus ja madalseisus. Meie nägime selles võimalust ja hakkasime ostma enne, kui teised fondid Balti riigid avastasid.
Lisaks oleme alati püüdnud ettevõtteid lähedalt tundma õppida ja valida võimalikult häid ettevõtteid oma portfelli.
Kas ootate sama edu ka järgmisel kümnel aastal?
Tuleviku ennustamise raske töö jätaks targematele inimestele. Meie anname endast parima, et fond ka edaspidi investoritele head tootlust pakuks.
Kuidas plaanite seda saavutada? Kui sisenõudlus väheneb, kas hindate prioriteedid ümber ja investeerite rohkem ekspordiprojektidesse?
Meile on alati meeldinud ettevõtted, kes ei piira end Balti turuga. Hea näitena võiks siin tuua Baltika, kes veel mõni aasta tagasi oli eelkõige Eesti turule orienteeritud firma. Praegu tuleb ligi kolmveerand Baltika müügist välisturgudelt, sealhulgas kõige kiiremini kasvab müük Venemaal ja Ukrainas.
Ja Baltika ei müü eelkõige mitte Eestis ja Hiinas kokkupandud rõivaid, vaid kaubamärki ja feeling'ut, mis on loodud Eestis paiknevate ajude ja entusiasmiga.
Kas Balti riikide majandus on põhja saavutanud, millal on taas tõusu oodata?
Põhja saavutamisest oleks küll julge rääkida. Vaadates ringi, tundub, et poed, restoranid ja kontserdid on endiselt rahvast täis. Ja kohalikke inimesi, mitte turiste. Seni on tegemist olnud vaid suhteliselt isoleeritud probleemidega, kus mõni õlekõrtest maju kvaliteetkinnisvara pähe müüa üritanud ettevõtja on üllatusega avastanud, et inimesed ja pangad on raha lugema ning mõtlema hakanud.
Tundub, et reaalmajandusse on hakanud kasvukiiruse olulise alanemise märgid alles suhteliselt hiljuti jõudma. Ka valitsus on alles hiljuti hakanud tunnistama, et olukord on muutunud ja tuleb midagi ette võtta.
See on muidugi positiivne: eks ikka on probleemi lahendamise esimene etapp probleemi teadvustamine. Nüüd tundub, et seda on tegema hakatud. Peame aru saama, et meil on vaja pidevalt uuendada oma konkurentsieeliseid, nii riigi kui ka ettevõtte tasandil, ja et kasv, mis tuleb odava laenuraha keerutamisest, on näilik ja ajutine.
Püsiva kasvu tagamiseks peame end tõestama maailmakonkurentsis. Nii et vajame rohkem Baltikaid, ettevõtteid, kes mõtlevad, kuidas oma ideede eest välisturgudel raha teenida.