Pooli tööstusettevõtteid muserdab vähene nõudlus

Artikkel

- Uudised
- Hille Tressum
- 3. juuli 2008 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Pooli tööstusettevõtteid muserdab vähene nõudlus
Samas tunnistas vaid veidi üle kolmandiku tööstusettevõtetest, et neil on tellimustega kitsas käes. Enam kui pooltel on tellimuste maht siiski tavapärasel tasemel. Kui mullu kaeveldi tootmissektoris tööjõu puuduse üle, siis tänavu ütles ainult kümnendik ettevõtetest, et toodangu mahu kasvu taga on puuduv tööjõud.
Konjunktuuriinstituudi direktori Marje Josingu sõnul võib töötuse protsent hakata sügistalvel kasvama, sest ettevõtted püüavad kulusid kokku hoida.
Instituudi uuringust selgus, et Eesti majandus jätkab endiselt jahtumist, kiire tõusu lootused on Josingu sõnul naiivsed. Madal on tema kinnitusel ka tarbijate kindlustunne, sest lähiajal oodatakse tööpuuduse kasvu.
Samas tõdes Josing, et perekondade rahanduslik seis on rahuldav - vähendatud on ebavajalikke kulutusi ning rohkem on hakatud säästma.
Konjunktuuriinstituudi juhtivteaduri Leev Kuuma sõnul on mõõn majanduses täies hoos. Vaatamata suhteliselt kiirele majanduse aeglustumisele on siiski tegemist muudatustega, mis on iseloomulikud pehmele maandumisele, lisas ta.
Tema arvates põhjustas majanduse oodatust kiirema pidurdumise majandustsükli langusfaasiga ühele ajale sattunud inflatsiooni järsk kiirenemine.
Järgmiseks poolaastaks prognoosib Kuum olukorda, kus ühe ajal toimivad nii arengut pidurdavad kui ka stimuleerivad jõud. "On põhjust arvata, et teisel poolaastal domineerib ärikliima, mis ei ole soodne ettevõtetele," sõnas ta.
Kuum märkis, et vaatamata inflatsiooni kahandatud nõudlusele ja sellest tulenevalt madalale majanduskasvule võib loota, et enamik äriettevõtteid suudab muutunud oludega kohanduda ning tagada normaalse tööhõive ja ekspordi arengu.
Danske Bank aga ootab Eestile suuremat majanduslangust. Langustrendi oli oodata, ent tööstustoodang kukkus prognoositust tunduvalt rohkem, kommenteeris Danske vanemanalüütik Violeta Klyviene.
Varem oli Danske ennustanud Eestile tänavuseks SKP kasvuks -0,1 protsenti, ent nüüd alandati prognoosi -0,8-1 protsendile, vahendas Bloomberg. "See on märk, et Eestit võib oodata järsk surutis. Prognoosisime juba varem Eestile 0,1protsendilist majanduslangust, kuid see võib olla sügavam ja pikem, kui oodatud," lisas ta.
Klyviene sõnul ei kärbu majanduskasv vaid sisenõudluse vähenemine tõttu, langus on jõudnud ka eksporti. Analüütik märkis, et Eesti majandus on järgnevatel aastatel täielikult sõltuv välisnõudlusest.
Veerand ehitusfirmadest loodab vaatamata kahanenud nõudlusele tööde mahu kasvu, selgus Konjunktuuriinstituudi uuringust. Aasta tagasi ootas 40 protsenti ettevõtetest mahu kasvu.
Järgnevaks kolmeks kuuks prognoositakse ehitusturul iga kolmanda ettevõtte töömahu vähenemist.
Instituudi juhi Marje Josingu sõnul jäävad tugevamad ettevõtted ellu ning võivad toota isegi kasumit. "Kuid ettevõtetel, kes peost suhu elavad, läheb raskeks ning tõenäoliselt on nad sunnitud turult lahkuma," lisas ta.
Ebapiisav nõudlus takistab peaaegu 67 protsendi ettevõtete arengut, aasta tagasi vaevles ebapiisava nõudluse käes vaid 5 protsenti ettevõtetest.
7 protsenti ettevõtetest väitis, et nende maht seisab ebapiisava tööjõu taga. Eelmise aasta samal ajal oli selliste ettevõtete protsent 61.
Hetkel kuum