Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Valuutavahetajast pangajuhiks
"Kõik, mis majas toimub, on mulle tuttav. Tean Krediidipanka nagu omi taskuid," ütleb ta ise.
Kui suurt rolli Teie arvates edu saavutamisel mängib haridus?
Olulist rolli. Koolis on võimalik erinevalt käia. On võimalik asju lihtsalt ära teha ja on võimalik asju teha sellepärast, et need meeldivad ja tahad neid teha.
Elu paneb asjad paika. Need, kes tahavad teha, eristuvad ruttu. Kes teeb tööd kellast kellani, ei sobi ettevõtte juhiks.
Kuidas Te Krediidipanka sattusite? Kas see oli Teie esimene töökoht?
Praktiliselt esimene töökoht, olin teinud enne koolipõlves suviti tööd. Teisel kursusel otsisin praktikakohta. Krediidipank pakkus ka edasist töötamise võimalust. Üks põhjus oli ka, et elasin tolleaegse Krediidipanga peakontorist paarisaja meetri kaugusel.
Hakkasin tööle valuutavahetajana, kellena töötasin pool aastat. Siis läks minu ülemus puhkusele ja küsis, kas tahan teda asendada. Tagasi tulles sai ta uue ametikoha, mina hakkasin vastutama valuutavahetuspunktide keti eest.
1995. aastast olen juhatuse liige. Juhatuse esimehe teatepulga andis Krediidipanga asutaja Rein Otsason mulle üle 2001. aastal.
Kas juhatuse esimeheks saades oli juhi töös Teie jaoks midagi üllatavat või teadsite pangast juba kõike?
Üllatusi ei kaasnenud. Tean Krediidipanka nagu omi taskuid. Kõik, mis majas toimub, on tuttav. Krediidipanga eripära on olnud, et juhid ei tegele ainult juhtimisega, vaid ka reaalse tööga. Viimastel aastatel on organisatsioon nii suureks paisunud, et suurem osa ajast läheb juhtimise ja planeerimise peale.
Varasematel aastatel tuli iga päev teha ka mingi konkreetse valdkonna töid. Olin aastaid finantsturgude osakonna juhataja, kauplesin valuutadega, koostasin protseduurireegleid.
Mis Teid panganduses köidab?
Pangandust on peetud elitaarseks majandusvaldkonnaks. Pangandus on juba saanud ja võiks veelgi rohkem muutuda igapäevase elu osaks.
Kui me ostame ühel päeval leiba Selverist ja teisel päeval Prismast, siis me võiksime suhtuda ka pangatoodetesse samamoodi. Eestis on palju erinevaid valikuvõimalusi, mida inimesed aktiivselt ei kasutata, olles ühes kinni. Pangateenused võiksid olla rohkem nagu igapäevased tarbeasjad.
Meeldib, et saab oma peaga mõelda ja omi mõtteid ellu viia. Meie majas valitseb üsna demokraatlik ja kollektiivne otsustamis- ja juhtimisprotsess.
Kuidas Te juhina muutunud olete?
Suhtumine asjadesse on muutunud rahulikumaks. On palju olukordi, mis nõuavad pealtnäha kiiret reageerimist, aga tegelikult lahenevad ise, tuleb lihtsalt aega anda. Võrumaal on tore ütlemine, et suppi ei sööda nii kuumalt kui keedetakse. Olen proovinud seda suhtumist endas arendada. Muidu olen kärsitu ja tahan kohe tulemusi saada, sealjuures väga häid, aga mõnikord on mõistlik veidi oodata.
Teiseks olen õppinud nägema asju erinevate nurkade alt. Minu jaoks ei ole probleem näha asju kliendi vaatenurgast. Rein Otsason ütles kunagi, et mul on ainult üks puudus - et ma olen liiga noor, aga see läheb ajaga mööda. See ongi mööda läinud.
Millised on Teie tugevused?
Ma ei karda kedagi. Amet ei tohi aukartust tekitada.
Soovin teha asju õigesti ja põhjalikult. Suudan asju hästi käima lükata. Käigus hoidmise pool nii hea ei ole, aga mootorina olen hea.
Millise saavutuse üle Krediidipangas enim rõõmu tunnete?
Kõige rohkem tunnen rõõmu kolme viimase aasta majandustulemuste üle, mis olid väga head. Teenisime üle kahesaja miljoni krooni kasumit, mis on väikese panga kohta supersaavutus. Ja olen rahul ja õnnelik, kui meid väljastpoolt tunnustatakse.
Kui suureks peate viimase kolme aasta kasumi kasvus enda rolli?
Julgen pidada üsna suureks. Minu roll on olla mootor. Et pank töötaks iga päev, nagu vaja on. Mootor viib ikka autot edasi.
Mis Teie arvates järgmistel aastatel panganduses toimuma hakkab, kasumi kasvu pole vist enam oodata?
Kasumi kasvu mitte, tuleb teistest asjadest rõõmu tunda. Proovime olla kiired ja nutikad situatsioonides, kus suurtes pankades läheb otsustamine üha enam Rootsi. Proovime teha head tööd väljaspool Tallinna.
Millega Te vabal ajal tegelete?
Olen hobitasemel sõitnud rahvarallit ja rahvasprinti ning eelmisel hooajal tuli see eriti hästi välja, sain Eesti meistrivõistlustel oma masinaklassis teise koha.
Püüan veeta aega perega, mul on kolm last. Näidata neile Eestit ja maailma nii palju kui võimalik.
Mängin korvpalli ja harjutan golfi. Lisaks tegeleb meie pere muusikaga.
Tean Andrust juba lapsepõlvest. Ta on suure töövõime ja tahtejõuga inimene. Ta on edasiviiv jõud, algatab asju ja viib need ka lõpuni.
Andrus on kogu aeg tegevuses nagu mootor. Ehkki ta on tugev käivitaja, on ta aru saanud, et ka stabiilsuses on oma võlu. Juhipositsioon on õpetanud talle alalhoidlikkust ja kannatlikkust. Ta ei pea iga päev uusi asju leiutama, vaid jõuab ära oodata ka tulemused.
Andrus on alati heatujuline ja üritab ka kolleege hea sõnaga toetada. Ta on üsnagi demokraatlik juht, arvestab teiste arvamusega, aga julgeb ka ise otsuseid vastu võtta.