Põlva Agro omanikud teenisid 200 miljonit

On august 2007, kui Põlva Agro nüüdseks juba endine osanik Madis Saadik kuuleb esimest korda, et kolhoosi kunagine elektrimees Tõnu Must tahab teiste osalust ettevõttes ära osta. Septembris teated sagenevad ning oktoobris koputab Must Saadiku uksele, tehes osaluse ostupakkumise.

"Algul tahtis ikka väga odavalt osta," meenutab Saadik, tahtmata öelda, mis summa eest ta oma osaluse lõpuks maha müüs. "Väitis, et plaan on ettevõtet arendama hakata. Pärast sain teada, et leedukad hoopis tahavad ära osta."

Must osaluste osturallist rääkida ei taha, tunnistades vaid, et kunagi tal oli väike huvi osaluse suurendamise vastu, kuid enam mitte.

Küsimuse peale, kas ta teadis, et ettevõttele otsitakse kosilast ning seetõttu üritas ta teistelt osalusi kokku osta, et need siis kallimalt maha müüa, hakkab Must naerma.

"See on küll selline tore versioon," ütles ta vaid, keeldudes asja kommenteerimast.

Möödunud aasta novembri lõpupoolel, kui Must ja Saadik olid aktsiate omanikuvahetuseks juba käed löönud, ilmus välja Põlva Agro suurosanik Jaak Hinrikus, kes Saadikule samuti ostuettepaneku tegi.

"Aga siis ma olin oma aktsiad juba Mustale ära lubanud," ütleb Saadik, kelle sõnul said peagi konkurentidest partnerid.

"Oli näha, et ülepakkumised lõppesid ja nad leppisid omavahel kokku. Must nägi, et ta ei saa 51 protsenti kätte, loobus ja müüs oma aktsiad Hinrikusele maha." Talvel toimunud omanike üldkoosolekul tegi suurosanik Hinrikus kõigile väikeosanikele ettepaneku oma osalus talle maha müüa. Arhitekt Ahti Kooskora - üks noorematest osanikest - oli üks neist, kes selle pakkumise vastu võttis.

"Ootasime isegi päris kaua aktsiate müügiga," tunnistab Kooskora. "Must tahtis esialgu võileivahinna eest aktsiaid kokku osta ja eks mõni vanem inimene läks õnge ka."

Kooskora sõnul ei maininud ei Hinrikus ega Must midagi sellest, et ettevõttele uusi omanikke otsitakse. Ta kahtlustab, et Must teadis ostuhuvilistest, kuna tegi aktiivselt ülevõtmispakkumisi.

"Ma arvan, et Mustal oli hais ninas, et kosilased tulevad," ütleb Kooskora. "Põlva on ikkagi väike linn, kindlasti seal jutud liikusid."

Aprilli alguses võtab Agrowill Groupiga ühendust SEB Eesti Ühispank, kutsudes neid tegema pakkumist Põlva Agro ülevõtmiseks. Agrowilli finantsjuht Domantas Savicius meenutab, et võitmiseks pidid nad läbima kolm vooru. "Me polnud ainsad huvilised, kuid ma ei tea, kust ja kes olid teised," ütleb ta.

Saviciuse sõnu kinnitab GILD Bankersi partner Šarunas Skyrius - initsiatiiv tuli eestlaste, mitte leedukate poolt. "Agrowill otsis laienemise võimalusi mitte ainult Eestist," ütleb ta. "Vahet ju pole, kus see farm asub, lehm on lehm."

Reedel, täpselt kuu pärast seda, kui Agrowill oli teatanud Vilniuse börsile ostu-müügikokkuleppe sõlmimisest, teatasid osapooled tehingu jõustumisest. Põlva Agro hinnaks jäi 14 miljonit eurot ehk umbes 200 miljonit krooni.

Suurema osa sellest summast teenib Jaak Hinrikus, kelle osaluse suurus Põlva Agros (eraisikuna ja ka talle kuuluva firma OÜ Põlva Farmid kaudu) oli üle 90 protsendi.

Agrowill Groupi finantsjuht peab Põlva Agrot heaks ettevõtteks ja tehingut eriti kasulikuks ostjatele, suuri muutusi ettevõttes teha ei plaanita.

"Kui auto töötab, pole mõtet teda parandama hakata," vastas küsimusele, kas Põlva Agrot ootavad pärast omanikuvahetust ees ka muutused, Agrowill Groupi finantsjuht Domantas Savicius. "Võib-olla laiendame nende tegevusvaldkonda natuke, aga mingit laienemiseelarvet praegu pole, kõigepealt tahame analüüsida, mis seisus ettevõte on."

Kuna Põlva Agro karjas on vasikate hulk üsna suur ning nende lehmad on näidanud häid lüpsitulemusi, võidakse tulevikus vasikaid hakata eksportima Leetu Agrowilli teistesse lautadesse, mida praegu ehitatakse.

"Põlva Agro on üks paremaid piimafarme Ida-Euroopas. Tundsime, et saame sealt kasu lõigata," lausus Savicius. "Praegu oleme Eestis huvitatud veel paarist suuremast farmist, aga mingeid konkreetseid plaane ei ole."

Põlva Agro endine suuromanik Jaak Hinrikus tunnistab kaasomanike seas korraldatud osturallit, põhjendades seda sundusega, kuid eitab, et ettevõttele otsiti kosilast juba mullu.

"Olime sunnitud aktsiad kokku ostma, et säilitada kontroll ettevõtte üle. Meil ei jäänud muud võimalust," ütleb ta korduvalt intervjuu jooksul.

"Kui 51 protsenti kellegi kontrolli alla läheb ja kontrollija pole tegelikult seda firmat juhtinud ega ole põhitegija, siis see kindlasti ei olnud meie põhiaktsionäridele vastuvõetav."

"Ma ei pidanud seda õigeks. Kui ise kontrollime, on parem," lisas Hinrikus, kelle sõnul polnud kellelgi kuni eelmise sügiseni mingisugust müügiplaani ega kosilast ukse taga ootamas. "Aga olukord kujunes selliseks, et pidasime vajalikuks investoreid otsida."

Hinrikus meenutab, kuidas mullu sügisel peeti ettevõttes kolhoosi 60. sünnipäeva, teadmata, et tagantjärele võib pidu hoopis peietena näida.