Suvilamess tõi välja mereäärse elamise mõnud

Erandiks pole siin ka kaheaastase vahega toimuv suvilamess, mis tänavu oli koha leidnud Soome läänerannikul asuvast Pori linnast paarikümne kilomeetri kaugusel Reposaari mererannal.

Messi läbiv teema oli elamine mere ääres ja selle tõestuseks oli kaljusele mererannale kerkinud kolmkümmend uut elamut. Alates uhketest rannavilladest ja lõpetades pisut üle kümneruutmeetrise ökosuvilaga.

Rääkimata loomulikult kõikvõimalikest väiksematest ehitistest, mis suvise eluga kokku käivad, olgu selleks siis grillmajake, paadikuur, palkonn või varjualune puude ja prügikonteinerite tarbeks.

Soomlane armastab endiselt ehitada oma suvila puidust, vahel harva juhtub rannamajakeste hulka ära eksima tellistest või kivist hoone. Tõsi, looduskivi kasutatakse nii välis- kui ka siseviimistluses üpris hoolega.

Üks huvitavamaid eksponaate oli seekordsel messil suuremat sorti suveelamine, mis kandis nime Villa Luvata. Omanäoliseks tegi hoone rohkelt kasutatud metall, mis sulandus sõbralikult puidu ja teiste viimistlusmaterjalidega, aga mille üldmuljet tugevdasid roostekarva keraamilised plaadid pesuruumis ja metalse läikega köögimööbel.

Kõikvõimalikud piirdeliistud selles hoones olid vaskse läikega ja vaskplekist katus säras rõõmsalt päikeses. Katuse madalamad osad suunasid valguspeegelduse muidu varju jäävatesse räästaalustesse. Osa õuest oli katud huvitava kujuga betoonist murukividega, kus muru veel kahjuks tärgata polnud jõudnud. (Loe lisa lk 28-31.)

Teisena pakkus üllatuse kõigest 12 m2 suveonn Kutukämppa, mis kogu oma energia ammutas päikesepaneelidest ja väikesest tuulegeneraatorist.

Kutukämppa sisemus oli tõeliselt üllatav: suuremat osa ruumist täitis otsekui mõnest luksuslikust magamistoast väljatõstetud voodi. Pisut jäi ruumi ka komposteriga kuivkäimlale ja kööginurgale.

Et siis tõeline pärl inimesele, kes puhkuse voodis tahab veeta ja samas teeb seda rohelist energiat kasutades. Koos tehnika ja sisustusega maksab selline ökosuvila umbes 300 000 krooni.

Loomulikult käivad rannaäärsete hoonetega lahutamatult kokku paadisillad, randumiskohad ja ilmselt iga korraliku veesõidukiomaniku unistus - paadikuur, milles olemas kogu vajalik tehnika aluse mereveest väljavinnamiseks.

Uute hoonete vahele olid alles jäetud ka mõned vanad laudadest liugteed, mida mööda varasematel aegadel suuri kalapaate talveks või remondiks kuivale veeti.

Ladusa korralduse ja vaatamist väärt hoonetega jättis mess hea mulje. Pisut häiris ehk uue elukeskkonna vastas toimetav laevatehas ja liiga külg küljega kokkusurutud krundid. Aga teades maa hinda ja arvestades merevaadet, harjub ilmselt tulevane suvilaomanik õige pea ka sellega.

Mitmelt varasemalt elamumessilt nähtud hoone osasid ühendav sild on jõudnud ka suvilaprojektidesse.

Selliseid sillaga suvevillasid leidus messil isegi mitu, ühel neist lausa nimigi Villa Silta.

Sild ühendas siin eluruume puhke- ja saunaruumidega. Sillaalune siseõu oli aga kujundatud suure grilliga väliterrassiks, mis oli meretuulte eest kaitstud klaasseinaga.