• OMX Baltic−0,42%297,09
  • OMX Riga0,4%867,99
  • OMX Tallinn−0,13%1 958,56
  • OMX Vilnius−0,26%1 164,64
  • S&P 5000,15%5 569,06
  • DOW 300,35%40 669,36
  • Nasdaq −0,09%17 446,34
  • FTSE 1000,37%8 494,85
  • Nikkei 2250,57%36 045,38
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%92,88
  • OMX Baltic−0,42%297,09
  • OMX Riga0,4%867,99
  • OMX Tallinn−0,13%1 958,56
  • OMX Vilnius−0,26%1 164,64
  • S&P 5000,15%5 569,06
  • DOW 300,35%40 669,36
  • Nasdaq −0,09%17 446,34
  • FTSE 1000,37%8 494,85
  • Nikkei 2250,57%36 045,38
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%92,88
  • 07.07.08, 20:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Läbimurre: teadlased valmistasid tehis-DNA

Teadlased on valmis saanud maailma esimese DNA molekuli, mis koosneb peaaegu täielikult tehislikest osadest. Avastus võib jaapani keemikute sõnul aidata kaasa geeniteraapia, tuleviku nanoarvutite ja teiste kõrgtehnoloogiliste lahenduste arengule.
Kaksikheeliksi struktuuriga DNA-ahel sisaldab tohututes kogustes informatsiooni organismide ehitusplaani ning funktsioneerimise kohta. Teadlased on püüdnud juba aastaid luua kunstlikku DNAd, et kasutada ära DNA-ahela imepärast info säilitamise võimet. Juba praegu on DNAd üksikute lihtsate elektroonikaseadmete juures kasutatud, kirjutas LiveScience.
DNA kasutab rakkude arenemise ja talitluse jaoks vajaminevate valkude kodeerimiseks vaid nelja põhilist ehituskivi, mida nimetatakse alusteks. Juba varem on teadlased loonud DNA molekule, mille mõned osad on tehislikud.
Kuid Masahiko Inouye ja tema kolleegid Toyama ülikoolis kinnitasid DNA-molekuli suhkrutest koosnevale raamile neli täiesti uut kunstlikku alust, luues ebatavaliselt stabiilse kaksikahelalise struktuuri, mis meenutab looduslikku DNA-d.
"Loodud struktuuri unikaalsed keemilised omadused ja suur stabiilsus pakuvad enneolematuid võimalusi uute biotehnoloogiliste seadmete ja materjalide valmistamiseks,” kirjutavad teadlased oma artiklis. „Kunstlikku DNA-d võib tulevikus kasutada rakuvälistes geneetilistes süsteemides info kandja ja võimendajana.”
Läbimurdest kirjutatakse põhjalikumalt ajakirja Journal of the American Chemical Society 23. juulil ilmuvas numbris.

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele