Autoühistust ja usaldusest

Eelmisel nädalal avaldas Äripäev repliigi minu autoliisingutest ja pani kõigele lisaks diagnoosi ka (tarbimishullus). Kuna minu käest eelnevalt midagi ei küsitud, siis vastan nüüd ise.

Kõigepealt autodest. Enne riigikokku tööle asumist oli mul Volkswagen Passat aastast 1995. Mullu juunis jooksis teele ette põder, kellele kokkupõrge lõppes letaalselt ja autole pisut vähem letaalselt. Igal juhul müüsin auto maha 15 000 krooni eest. Tõsi, enne seda olin juba tellinud mikrobussi Volkswagen Transporter, 8 kohta, valget värvi, 1,9ne turbodiisel. Mõtteks oli luua transpordiühistu, milles oleks autosid erinevate vajaduste jaoks, nii et inimesed ei peaks ise sõiduautot omama, vaid saaksid kasutada neile vajalikul hetkel sobivat sõidukit. Sedalaadi transpordiühistud töötavad üpris edukalt nt Helsingis ja Stockholmis.

Aga mõte oli toores ega läinud käima, selleks on vaja rohkem autosid ja inimesi. Sellest hoolimata on bussi kasutanud mitmed elu edendavad organisatsioonid, nii et päris tühja pole asi läinud. Ja transpordiühistu mõte on endiselt täiesti olemas. Tellisin siis ühe odavama ja säästlikuma, kuid korraliku auto - Dacia Logan MCV, punast värvi, 1,4ne diiselmootor. See saabus märtsis. Aprillis panin bussi müüki, kuid keegi pole huvi tundnud, kuigi hind on jääkväärtuse lähedal.

Üheski kuus ei ole maksumaksja raha ehk kuluhüvitiste eest kahe sõiduki eest makstud.

Tunnistan, et kõrge palga ja lisahüvitiste tekkimine seoses riigikokku tööle asumisega pani mind mõtlema, kuidas oma tegemisi edaspidi korraldada. Tunnistan, et olles sõitnud küllalt palju hoolt ja kulutusi vajava vana autoga, oli minu sooviks soetada endale uus auto. Nüüdseks aga julgen väita, et olen tarbimishullusest üle saanud.

Tahan nii Äripäeva kui ka Eesti ühiskonda laiemalt üles kutsuda pisut rohkem üksteist usaldama ja omavahel rääkima. Me oleme küll ajakirjanikud, poliitikud, ettevõtjad, aga ennekõike inimesed. Ja inimesed saavad omavahel suhelda mitmel moel. Mina proovin lähtuda usaldusest ja soovitan seda kõigil proovida - kuidagi kergem on.

Autor: Toomas Trapido