Palkade külmutamine jääb riigikogu otsustada

Reinsalu sõnul andis valitsus sellise sammuga märku, et see küsimus kuulub täielikult parlamendi pädevusse. "Kui valitsus selle kohta arvamust avaldaks, kärbiks ta nagu parlamendi tiibu. Ministrid lähtusid sellest, et siin on teatud huvide konflikt, sest see seadus puudutab ka ministrite endi palku. Kuidas sa siis ütled, kas sinu palga kärpimine on hea või halb. See oli ka nende tagasihoidlikkuse motiiv," kommenteeris Reinsalu valitsuse otsust loobuda arvamuse andmisest "Eesti keskmise palgaga seotud ametipalkade maksmise ajutise korralduse seaduse" eelnõu kohta.

"Mina nende asemel oleks selgelt öelnud, et see on praegu mõistlik samm ja mis siin ikka häbeneda. Eks parlamendis on samad parteid mis valitsuses, seega see idee lahutamine on veidi kunstlik, aga kui nad nii arvasid, siis oli see nende otsus," märkis Reinsalu.

Ka peaminister Andrus Ansip viitas eile valitsuse pressikonverentsil tavale mitte avaldada arvamust parlamendi tööd puudutava kohta. "Tava on, et valitsus ei anna arvamust ja seisukohti parlamendi tööd puudutava kohta. Ei ole kombeks ka mujal maailmas selliste asjade kohta oma arvamust avalda," ütles Ansip.

Ajutise iseloomuga seadus tähendab Reinsalu sõnul seda, et kui järgmisel aastal parlament seadust ei pikenda, siis seadus raugeb. Reinsalu sõnul oli minimaalne kokkulepe, mis suudeti saavutada, et seadus kehtib aasta, mitte järgmise riigikogu koosseisu ametisse tulekuni.

Reinsalu avaldas lootust, et enne ajutise seaduse kehtivusaja lõppu on võetud vastu juba uus seadus, mis korrastaks riigitöötajate palgasüsteemi ja mis hakkaks kehtima järgmisest riigikogu koosseisust.

Ansip juhtis tähelepanu sellele, et kohtunike palgad tahetakse eelnõu järgi külmutada neljanda kvartali alusel, kuid kohtunikud saavad praegu palka eelmise aasta keskmise alusel. See tähendaks palgatõusu kohtunikele, mis ei olnud aga eelnõu algatajate eesmärk.

"See ei ole kindlasti selle eelnõu mõte. Eelnõu menetlemisel saab sõnastusi nii ümber teha, et oleks arusaadav, et tegu on olemasolevate palkade fikseerimisega," ütles Reinsalu.

Palkade külmutamise eelnõu algatajad märgivad, et süsteemsuse huvides on muudatused vormistatud eraldi ajutist iseloomu omava seadusena, kuna üksikmuudatuste kaudu pole otstarbekas täiendada kõiki seadusi, mis sätestavad Eesti keskmise palgaga seotud ametipalkasid.