Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Siemensil ees vaevaline teekond
"Kui sinu palgalehel on 400 000 inimest, siis 17 000 kärpimine ei ole teab mis suur asi," ütles ajalehele The New York Times investeerimispanga BHF Bank peaanalüütik Jochen Klusmann. "Kõik teavad, et selles kompaniis on peidus tonnide viisi efektiivsust, mis oleks võimalik välja tuua. Sellest perspektiivist lähtudes ole plaan liiga ambitsioonikas," lisas ta.
"Siemens on heas olukorras, tellimusraamatud on täis," oponeeris ametiühingu IG Metall Baierimaa üksuse juht Werner Neugebauer. "Seetõttu pole kavandatavad töökohtade kaotamised mõistetavad ega ka aktsepteeritavad," oli ametiühingute juht resoluutne.
Siemensil ei ole oma ambitsioonika plaani - kasvada üldisest majanduskasvust kaks korda kiiremini - elluviimine kerge. Lisaks ametiühingutele, kes on nõukogus esindatud kolmandiku liikmetega, räsib ettevõtet 2006. aasta sügisel lahvatanud altkäemaksusandaal, mille tõttu pidi tegevjuhi kohalt tagasi astuma Klaus Kleinfeld, keda peeti üheks talendikamaks juhiks Saksamaal.
Veidi enam kui aasta tagasi Siemenis tegevjuhi kohale asunud Peter Löscher ise on keeldunud skandaali kohta kommentaare andmast, kuid analüütikud ootavad, et ettevõte peab lõpptulemusena maksma väga suuri trahve.
Kuu aega tagasi kinnitas Siemensi finantsjuht Joe Kaeser, et ehkki selle finantsaasta (lõpeb 30. septembril) kasum kasvab minimaalselt, muutub järgmisel aastal olukord tunduvalt paremaks. "Ma olen üsna kindel, et meil läheb paremini," kinnitas ta uudisteagentuurile Bloomberg.
Analüütikud ja investorid on juba pikka aega suhtunud Siemensisse kui allahinnatud giganti. Või nagu ütles Klusmann, et tegemist on "uinuva kaunitariga, kelle äratamiseks oleks vaja Jack Welchi suudlust", vihjates USA tööstusgigandi legendaarsele juhile, kelle varju on Siemens seni jäänud.
Tundub, et Löscher võiks Saksamaa tööstusgigandi jaoks taoline prints ka olla. Asus ta ju tööstusgigandi etteotsa ajal, mil Siemens oli oma 160 aastase ajaloo sügavaimas kriisis. Tegemist on esimese juhiga, kes toodi väljastpoolt ettevõtet. Enne Saksamaa tööstuse sümboli etteotsa asumist on ta töötanud nii farmaatsia kui ka meditsiinitehnika sektoris ning muu hulgas kaks aastat ka General Electricus, kus teda hinnati strateegilise mõtlejana väga kõrgelt.
"Peter on äärmiselt kompetentne juht. Ta ei vaja minult mingisugustki nõu," vastas General Electricu juht Jeffrey Immelt Financial Timesi küsimusele, kas ta ekskolleegile kuidagi abiks on olnud.
Löscher soovib senise bürokraatliku juhtimisstiili teha lamedamaks ja ameerikalikumalt eemärkidele orienteeritumaks. See pole kindlasti kerge. "Meil on liiga vähe "me teeme selle ära" kultuuri ja meil on liiga vähe ambitsioone kõrgete eesmärkide seadmiseks," on ta öelnud oma kolleegidele.
Nüüd kavatseb Siemens konglomeraadi müügi ja üldkulusid vähendada 1,2 miljardi euro võrra ehk 10,9 miljardi euroni. Selle eesmärgi täitmiseks on ka koondamised, millest kaheksa protsenti hõlmab kõrgemat juhtkonda, neli protsenti keskastmejuhte ning kolm protsenti töötajaid.
Siemens avaldab eelmise kvartali majandustulemused 30. juulil.
Siemensi tegevjuht Peter Löscher ütles jaanipäeval ajalehele Financial Times, et tema teise ametiaja prioriteediks on juhtkonna globaalne diversifitseerimine.
"Juhatuses on ainult valged mehed. Meie 600 tippjuhti on valdavalt valged saksa mehed. Me oleme liiga ühedimensioonilised," sõnas ta. Analüütikute sõnul kehtib see paljude Saksamaa ettevõtete kohta, kes on tänu globaliseerumisele võitnud kohutavalt palju, aga nõukogud ja juhatused koosnevad valdavalt kodumaal kasvanud juhtidest. "See on üldiselt nõrkus," kinnitas ajalehele investeerimispanga Dresdner Kleinwort analüütik James Stettler. "Šveitsi ja Rootsi ettevõtted on selles suhtes eelisolukorras, sest neil on tunduvalt globaalsem kultuur," vihjas ta ettevõtte peakonkurendile ABB.
Tegelikult on Siemensil juhatuses mitu välismaalast. Löscher ise on austerlane ja seitsmest ülejäänud juhatuse liikmest on kaks ameeriklased. 15 divisjonijuhist on 11 sakslased, aga enam kui 80 protsenti käibest tuleb väljastpoolt Saksamaad. "Küsimus ei ole kvootides," kinnitas Löscher ise. "Aga ma sooviksin, et kõva hiinlane juhiks Hiina üksust ja kõva hindu India üksust," lisas ta.