Oskustööjõu põud pidurdab tööstust enim

"Oleme sunnitud pidama keevitajaid, kellel on kuus kaks-kolm lambapäeva, kuid kes edasi on kaine," osutab ohates korralike keevitajate põuale OÜ Kruviks juhatuse esimees Karl Renser.

Eriti raskeks teeb tema tõdemusel olukorra see, kui ükskõik mis tasemega töötajad küsivad tohutult suurt palka. Ühelt poolt on siin põhjuseks buumiaegsed ootused, teisalt olme kõrged hinnad, mis taas on otsapidi kinni buumiaegsetes kallites investeeringutes.

Seetõttu on Eestis isegi sööklasupid muu Kesk-Euroopa omadest poole kallimad. See omakorda viib palgakasvule, mis jätab tööviljakuse maha.

Et saada mingitki firmaprofiilile vastavat spetsialisti, õpetab Kruviks omale paari noort töötajat ise välja. Kuid ka siin varitseb oht: õpetad noore teatud tasemel ära, siis napsab rikas lääne firma ta kalli palga meelitusel ära.

"Meie koolitussüsteem toodab vaid ärijuhte, keda on niigi jalaga segada," heidab ASi Puukeskus tegevjuht Atso Matsalu riigi hariduspoliitikale ette planeerimatust, aga ka lihtsalt töötute tootmist.

Nii pole ärijuhtidele enam tööd anda, kuid keskastmejuhtidest valitseb puudus. Tühi tuul undab ka insenertehnilistel ametipostidel. "Koolitus on pandud firmade vastutusele. Miks riik sellega ei tegele!?" pahandab ta.

Lahendusena näeb Matsalu tehniliste alade senisest suuremat õpetamist. Näiteks energeetika ja puidutööstuse asemel ei peaks punnitama majandusjuhte toota. Nii polegi inimestega, kes soovivad 25 000 krooni kätte koos ametiauto ja mobiiliga, midagi teha. Sootuks vastupidi: eelmisel aastal tuli Puukeskuses koondada kaks töötajat.

Matsalu soosib siinkohal Soome varianti, kus majanduslanguse ajal panustab riik inimeste koolitamisse taseme tõstmise ja ümberõppe osas. Et ikka oma rahvast hoida.

Seega, ressurssi Eestis on ja võõrtööliste toomine on täiesti tarbetu. "Näiteks BLRT-l polnud keevitajaid ja - no jumal appi! - tuuakse võõraid sisse," peab ta laevaremonditehase käitumist aastatega kujunenud olukorra absurdsuse ehedaks näiteks.

BLRT Grupi personalidirektor Heinart Puhkim leiab, et vajadusel tuleb kvalifitseeritud tööjõudu siiski riiki sisse tuua.

Näiteks praegu on ettevõtte palgal 300 ukrainlast ja 50 rumeenlast, keda ta keevitajate ja koostelukkseppadena väga kiidab. Pealegi kipuvad ju Eesti noored hoopis kallimale palgale välismaale, õigustab ta sellist käiku.

Oskusliku tööjõu puuduse ühe põhilise põhjusena nimetab ta noorte viletsat töötahet ja pea olematut valmisolekut tööks. "Eriti suvisel praktikate hooajal hakkab see silma," lisab ta.

Samas tahab noor spetsialist kohe paarikümmet tuhandet peo peale, tajumata oma tegelikku tootmisvõimet. BLRTs kõigub keevitajate brutopalk sõltuvalt oskustest 5000 ja 35 000 krooni vahel. Siin lennutab ka tema suure kivi riigi kapsaeda: ei tagata lõpetajate kvaliteeti.

Lahendusena näeb ta noorte paremat harimist, sest tõttöelda lähevad ju võõrtöölised paari-kolme aasta pärast oma kõrgenevate palkadega koju. Liiatigi need välismaalased peale oma eriala süvitsi oskamise muud ei suudagi. Järelikult tuleb nüüd ruttu rõhuda kohalike tõhusale väljaõppele, sest inimressurssi on ju küllaga.

Eestis on tootlikkus suurenev probleem: palga ja tehtava töö tõhususe vahe käriseb jõudsasti. Teisalt loodab Puhkim, et nüüd pöörduvad tipptegijad välismaalt tagasi, sest siin saab järjest paremat palka ja kohalik kultuuritaustki pole kurnavalt teistsugune.

Kuid väärt keevitaja kinnihoidmine on suur tegemine ja kui vaja, tuleb hea töötaja mujalt üle osta, arutleb ta.

Viimastel aastatel on tööturul toimunud väga palju muudatusi. Positiivse küljena võib välja tuua madala töötuse määra, mis oli 2007. aastal läbi aegade madalaim. Negatiivse poole pealt takistab see aga majanduse arengut, kuna turumuutustele kiireks reageerimiseks ei leita piisavalt sobivat tööjõudu. See omakorda põhjustab palga tootmisest kiiremat kasvu.

Sel aastal on töötus pisut kasvanud, kuid on jätkuvalt madal. Kiired muutused majanduses vajavad enamasti häid ja kogenud töötajaid. Neist on Eestis endiselt puudus.

Oluliseks probleemiks on struktuurne tööpuudus. See tähendab, et inimeste haridus, oskused, kogemused ning ka ootused ei vasta tööturu vajadustele.

Kutsevalikuid tehes eelistab suur hulk koolilõpetajad pehmeid erialasid. Teadmistepõhise majandusega Eesti vajab aga palju rohkem täpis-ja loodusteadusi omandanud inimesi. Jätkusuutliku majanduse eelduseks on oluliselt rohkem tehnikavaldkonna inimesi igal tasemel, alates kutseharidusest kuni doktorikraadini.

Kuigi vajatakse ka lihttöölisi, on enim puudu oskustöölisi ja spetsialiste.

Ilmselt vajab Eesti mõningatel erialadel jätkuvalt välistööjõudu, kuid ümberõppe ja taseme tõstmisega saab leevendada tööjõupuudust paljudes valdkondades. Siingi on väga oluline töötajate paindlikkus, kuivõrd ollakse valmis uut ametit õppima või oma olemasolevaid oskusi ja teadmisi täiendama.

Viimasel ajal koondatud on valmis uut ametit omandama. Samas inimestele, kes on aastaid teinud sama tööd, on saabuv muutus emotsionaalselt raske ning kohanemine võtab aega. Siinkohal saab tööturuamet nõustamisega aidata.

Eestis on palju räägitud tööjõu madalast tootlikkusest ning olukorrast, kus tööjõukulud kasvasid viimastel aastatel kiiremini kui tootlikkus. Loomulikult on jätkusuutliku majanduse tagamiseks möödapääsmatu tootlikkuse tõstmine.

Arvestades aga olukorda, kus puudu on just spetsialistidest ja oskustöölistest, kes on tööviljakuse tõusu eelduseks, püüavad ettevõtjad leida kiiremini toimivaid lahendusi, värvates pigem mitu lihttöölist, tuues ohvriks tootlikkuse kasvu.

Samas, arvestades nii praegust olukorda tööjõuturul kui ka seda, et järgneva kümne aasta jooksul siseneb tööturule kümnetes tuhandetes vähem töötajaid, on võõrtööjõu alternatiiv hoopis uute tehnoloogiate rakendamine ning võimalusel inimtööjõu asendamine masinate tööga. Ka on oluline olemasolevate töötajate koolitamine, mis samamoodi tõstab tööviljakust.

Töötute koolitamisega ettevõtted tegelema ei peaks, seda teeb tööturuamet ning riigil on selleks ka piisavalt vahendeid.

Võimalikele muudatustele tõhusama reageerimise nimel soovitame ettevõtetel, kes näevad oma asutuse struktuuris ja tegevuses ette arenguid, teavitada sellest tööturuametit. See tagab piisava aja vajalike oskustega töötajate koolitamiseks.