Estonian Air vahetab lennukid uute vastu

Estonian Airi nõukogu esimees Olev Schults vastas eile aripaev.ee lugejate küsimustele.

Lennundus on äri. Ja nii nagu absoluutne enamik eraärisid, taotleb ka Estonian Air oma äriplaani ja tegevusega kasumit.

Pole sugugi selge, et lennundussektori praegust pinget - ja hullem on alles ees! - taluvad suured ettevõtted paremini kui väiksed ja dünaamilised mängijad. Ruumi jääb kindlasti ka väikestele, kuid väikse ettevõtte jaoks on tihti riski ja tulu tasakaal tundlikum.

Pigem, jah, on Estonian Airi mänguplats regionaalne. Seejuures ettevaatlik kasv enda ümber ilma, et kontrolli koduturu üle kaotaks.

Koduturul domineeriva positsiooni hoidmine ilma sellele kunstlikult peale maksmata peaks olema hea baas ka rasketest aegadest läbiminemiseks. Pikema tuleviku planeerimine on siiski väga keeruline.

airBalticu ja ühinemise teemalised spekulatsioonid on visad. Saan veel kord kinnitada, et sellist teemat ettevõtte nõukogu ega omanikud arutanud pole.

Arvestades meie turu piiratust, siis on meil vaja väiksemaid, kergemaid, moodsamaid lennukeid. Me oleme teinud otsuse ja ka juba rahastama hakanud Boeing 737-500 väljavahetamist Bombardier CRJ 900NG uue põlvkonna lennukitega. Juhatuse ja nõukogu hinnangul on see optimaalne lennuk. Alguses kolm uut lennukit, millele lisaks optsioon veel kolmele.

Ma ei ole kohanud ühtegi Estonian Airist rohkem huvitatud ja sellesse rohkem investeerinud investorit kui seda on SAS.

Mis puudutab aktsionäride vastastikust ostmist, siis see saab ikkagi toimuda kokkuleppel. Mul ilmselt poleks korrektne spekuleerida riigi või SASi mõtete ja plaanidega. Cresco jaoks on olukord tegelikult lihtne - väikeaktsionärina me vaevalt kriitilist tempot tekitada saame, kuid kui on müüjaid ja me ettevõtte perspektiivi hindamisega hakkama saame ning suudame selleks kapitali osta, siis mängime kaasa. Ja vastupidi: kui on ostjaid ja hind sobib, siis me müüme.

Kontrollisin juhtkonna käest fakte: 2008. aastal pole ükski Stockholmi lend hilinenud 6 tundi, rääkimata 11 tunnist.

Estonian Airi opereerimistäpsuse näitajad - regulaarsus ja punktuaalsus - ületavad tublisti tööstuse keskmisi. Seda ka olukorras, kus Tallinna lennujaama laienduse käimasolev ehitus arusaadavalt segab rutiini. Ma ei kahtle, et juhtkond jagab heameelega vastavat ametlikku statistikat ja see paigutab Estonian Airi opereerimistäpsuses maailma tipplennufirmade hulka.

Muidugi saab alati paremini. Samas on lennuki liikumine ainult üks osa pikast otsuste- ja logistikaketist ning tihti on tõrge, mille tagajärjel lend hilineb, hoopis kuskil mujal ning Estonian Airi mõjust tegelikult väljas. Kuid reisija märkab reeglina ainult lennufirmat...

Monopolid on halvad asjad ja Tallinna Lennujaamal on riikliku infrastruktuuri olulise mängija ning väravana Eestis vaja oluliselt rohkem pingutada. Kesine operaatorite hulk Tallinnas on selge näide sellest, et siia lendamine pole paljudele eriti huvitav plaan. Küsimus pole ju tegelikult terminali suuruses, vaid selles, kuidas riiklik infrastruktuur tingimusi superstruktuurile ja turule loob. Turg ei arene iseenesest ega liigu mitte sinna, kus on ilus sadam või lennujaam, vaid sinna, kus operaatoritel on mugavam ja odavam - tihti kõigepealt odavam ja alles siis tulevad mugavus ning muud tegurid.

See ei tundu reaalne ning arutatud seda pole. Esiteks oleks turuleminek praegu kehva ajastusega ja teiseks on ettevõtte põhiomanik ise börsidel noteeritud. Tütarfirma (olgugi et praegu pole Estonian Air juriidilises ja konsolideerimise mõttes SASi tütarfirma) noteering ei pruugi väga mõistlik olla.

Autor: ÄP