Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Imelapsest murelapseks
Sel nädalal tulemused avaldanud SEB ja Swedbank üllatasid mõlemad. SEB negatiivselt ja Swedbank positiivselt. SEB laenukahjud Eestis on järsult kasvanud ja panga president Annika Falkengren ütles otse välja, et suurimad probleemid on Eestis ja tingitud on need senise kiire majanduskasvu järsust pidurdumisest.
Swedbank aga, kellele analüütikud kehva tulemust ennustasid, teatas hoopiski 16protsendilisest kasumi kasvust II kvartalis. Seejuures kasvas Hansapanga Grupi puhaskasum 7 protsenti. Hansapank Eesti laenukahjumid on võrreldes I kvartaliga küll kasvanud, kuid mitte hüppeliselt. Küll aga tasub meeles pidada, et eelmises kvartalis oli Hansapank Eestil üle 60 päeva tähtajaks tasumata laene 656 miljoni krooni eest. Nüüd oli neid 1,2 miljardi krooni jagu. Kui palju neist kajastub Swedbanki järgmises aruandes juba hoopis teisel real, näitab aeg.
Kahe suure panga tulemusi võrreldes tekib paratamatult küsimus, kas tõesti on üks pank teisest nii palju paremini osanud kliente valida või on tegu hoopis optimisti ja realisti vaadetega raamatupidamisele. Tõenäoliselt on seal tegu mõlemaga. SEB on teinud ilmselt põhjalikuma puhastuse.
Tasub meenutada ka pankade mainet eluasemelaenuandjana paar aastat tagasi. Kõige karmim maine oli siis Hansapangal, talle järgnesid Ühispank ja Sampo. Kodulaenuvõtjate paradiis oli Nordea. Ootan põnevusega Nordea lähemate kvartalite aruandeid ja pangajuhtide emotsionaalseid sõnavõtte.