Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kogumiskaevust loodusesse pääsev solk toob trahvi
"Ei mingeid immutusi ega ülevoole," välistas Viimsi valla ehitusameti juhataja Juhan Kuller savipinnasega omavalitusalal muud kanalisatsioonilahendused peale umbsete kogumiskaevude või magistraaltorude.
Ka kaevu vedela olluse saatmist drenaaži, eriti aga drenaaži kaudu vabasse loodusse peab ta lubamatuks. Seega Viimsi vallas jääb üle vaid umbsetest kaevudest äravedu või liitumine magistraaltorustikuga.
Ehitusekspertiisibüroo Esten OÜ ehituseksperdi Eduard Sepa tõdemusel on saviste alade ainus lahendus, kui kaev kipub liiga kiiresti täis saama, selle tihedam tühjendamine või selle mahu suurendamine. "Kui pinnas on savine, siis ega miski sinna ei imbu. Savi on ju pinnase lukk," lisas ta.
Põhjata kaev võrdub solgi loodusesse laskmisega
Keskkonninspektsiooni peadirektori nõuniku Himot Marani sõnul on septikuga kaevust vedela ülejäägi immutamine pinnasesse lubatav, kui on olemas projektikohane immutusväljak. Kraavi juhtimise korral aga peab olema vastav vee erikasutusluba.
Samas, sõltumata pinnase liigist, peavad kõik kogumiskaevud olema vettpidavad. Liiatigi ei ole tema kinnitusel kaevud kunagi tohtinud olla ilma põhjata - muidu oleks ju tegemist lihtlabase solgi pinnasesse immutamisega.
Veeseaduse järgi saab eraisik solgiga looduse reostamise eest trahvi kuni 6000 krooni ja juriidiline isik kuni 30 000 krooni.
Tartu linna keskkonnateenistuse juhataja Ülle Maueri seletusel pole ülikoolilinnaski imbkaevud lubatud. Linn tunnistab vaid umbseid betoonpeekrilaadseid või plastikust moodsaid kaeve. Samas on tervelt üheksakümmend protsenti Tartust kanalisatsiooni magistraalidega juba liitunud.
Kui Kulleri tunnistusel on Viimsi vallas kanalisatsiooniga looduse reostamise eest ikka trahve tehtud, siis Maueri teada keegi otseselt vahele jäänud pole. Küll aga on Tartus naabrid kaevanud üleaedse pealetükkiva haisutamise või soovimatuse üle oma kaevu tühjendada.
Sepp teab Tallinnas kanaliseerimise ajal leitud kogumiskaeve, mis olid olemas vaid kaane poolest, kaevuauk aga oli üsna sümboolne. Pealinna alal leidub ka moodsamaid, kuid umbseid kogumiskaeve, mille külge on löödud auk - siis ei pea nii tihti tühjendama. Näiteks juba kolme kuupmeetrise kogumiskaevu tühjendamiseks kulub korraga 300-600 krooni.
Kulleri sõnul tuleb, ehkki suund on üldisele magistraalidega kanaliseerimisele, kogumiskaevu ehitada soovijal kohalikult omavalituselt küsida kirjalik nõusolek või kanalisatsioonilahenduse projekti kooskõlastus.
Kui omanik soovib kanalisatsiooniprojekti muuta, siis tuleb taotleda projekti muudatuse kooskõlastust.
Kaevu materjal pole oluline, tähtsaim on lekkekindlus.
Varem kasutatud betoonmahutid asenduvad üha sagedamini tehismaterjalidega, kõige rohkem kasutatakse plastmahuteid. Need jagunevad materjali järgi kas polüeteen-, polüpropeen- või klaasplastmahutid.
Septiku ülesanne on selitada heitvesi ja valmistada see ette põhipuhastuseks. Põhipuhastus võib toimuda pinnasepuhastusena või läbida ka keemilise töötluse, näiteks annuspuhastis.
Pärast nõuetekohast põhipuhastust võib juhtida vee vabasse loodusesse.
Rahvasuus on pinnasepuhastust sageli segi aetud drenaažiga. Üks on selitatud reovee immutamine puhastumiseks pinnasesse ja teine on kuivendus ehk vee ärajuhtimine pinnasest.
Mahuti valikul lähtutakse prognoositud veetarbimisest ja sellest, kui tihti kavatsetakse seda tühjendada. Näiteks neljaliikmelise pere veekulu peaks jääma tavaliselt alla 150 liitri inimese kohta ööpäevas.