Uudised
24. juuli 2008 kell 22:00

Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Baltika pööras kasu tooma poed Venemaal ja Ukrainas

Esimeses kvartalis saadud kahjumi tõttu ületati tugevalt analüütikute ootusi.

Baltika finantsdirektori Ülle Järve sõnul ei ole ettevõtte keskmise müügiefektiivsuse kasvul ja teises kvartalis kasumi saavutamisel ühte ja ainsat põhjust. Järv kinnitas, et teises kvartalis suutis Baltika oma marginaale hästi juhtida.

"Müüdi rohkem kaupu parema hinnaga ning allahindluse protsent oli väiksem," selgitas Järv. Kuna Baltika brutomarginaalid on tema sõnul kõrgemad Ida-Euroopas, eelkõige Venemaal, siis iga saavutus marginaalide parandamisel, näiteks allahindluskampaaniate parem juhtimine, mõjutas tulemust tervikuna.

Hea müügi aluseks pidas Järv Baltika kollektsioone ja nende head vastuvõttu. Müügi tõhususele avaldas positiivset mõju uute poodide järk-järguline käivitumine. "20protsendilist võrreldavate poodide müügi kasvu Venemaa, Ukraina ja Poola turgudel ei ole me varem Baltimaades suutnud saavutada," rõhutas Järv.

Järv rääkis, et Venemaa kasv on peamiselt seotud poodide käivitumisega ja Baltika brändi juurdumisega, Ukraina kasv aga makromajandusliku fooniga, sest seal oli viimane aasta-paar jaekaubanduses nõrk. Poolas suleti ebaefektiivsed poed 2006. aastal ja olemasolevad näitavad head trendi. Poolas on samuti toeks hea makromajanduslik taust.

"Lisaks mõjutab kvartali kasuminumbrit valuutakursside muutumine," tõdes Järv. Esimeses kvartalis avaldasid valuutakursside muutused Baltika tulemustele negatiivset mõju (kahjum oli 8,4 miljonit krooni) ning teises kvartalis oli mõju positiivne: kasumit valuutakursi muutustest tuli 4,5 miljonit krooni.

Järv teatas, et Baltika võlakoormus, mis oli esimese poolaasta lõpus 213 miljonit krooni, lähitulevikus ei vähene. "See suureneb seoses Baltika uue peakontori ehitusega, mida finantseeritakse täielikult laenuga," ütles Järv.

Oluliseks näitajaks saab LHV analüütiku Sten Pisangi hinnangul see, kas ja kui kasumlikult suudetakse Baltimaades praeguses kehvas majandusseisus edu saavutada.

"Garantiid ei saa keegi anda, et tegevus on ka edaspidi kasumlik, kuid vähemalt on Baltika üle pika aja valmistanud investoritele meeldiva üllatuse," rõhutas Pisang. "Ootasime, et kvartal lõpetatakse kahjumis."

Ta märkis, et kuigi 60% tulu teenitakse jahtuvates Balti riikides, on lõpuks Venemaa, Ukraina ja Poola poed suudetud kasumlikult tööle saada.

Tugev pööre kasumi kasvule oli meeldiv üllatus, kommenteeris Hansabank Marketsi analüütik Pavel Lupandin Baltika poolaastaaruannet.

"Poola, Ukraina ja Venemaa jaeturgudelt teenitud kasumit ootas Hansabank Markets alles aasta lõpuks," ütles Lupandin. Seda peab ta tulemustest kõige olulisemaks, sest neis riikides ületas müügi kasv 20% piiri.

Lupandin tõstis veel esile, et Venemaal ja Ukrainas on suudetud poodide käivet ja müügiefektiivsust suurendada. Tänavu saab proovikiviks analüütiku sõnul veel edasine laienemine, kuigi poodide avamine on mõneti pidurdunud, mistõttu ei peaks see müügiefektiivsusele nii palju mõju avaldama kui mullu.

"Tugevad müüginumbrid Venemaal ja Ukrainas peaksid jätkuma ka aasta teises pooles," märkis Lupandin kiirteates. Hansabank Marketsi soovitus ja hinnasiht on ülevaatamisel.

Kahekordne kasumi kasv ei avalda üldse muljet, sest maailmas on palju huvitavamaid ja olulisemaid asju. Üks kvartal ei näita veel midagi, nii nagu eelmine kvartal ei näidanud midagi. Mõne kvartali pärast on näha, mis juhtuma hakkab. Investeering on mõeldud lühiajalisena, aktsiad ostsin pool aastat tagasi. Praegu on tõenäoliselt väike miinus. Kui tuleb kange müügiisu, siis müün maha, praegu ei müü. Juhtkonda pean tugevaks.

Autor: Virge Lahe