Röövpüüdjad Eesti lipu all

Villu Reiljani ihuadvokaadiks nimetatud Tarmo Sild on andekas mees mitmel alal. Juristidel on tihtipeale põnevaid hobisid: kes armastab purjetada, kes kasvatab sisalikke, kes kogub tsaariaegseid piltpostkaarte. Tarmo Sillale meeldib kalapüük kaugetel meredel. Sel otstarbel esindab ta kaht Lootuse-nimelist firmat, kes kasutavad usinasti Eesti püügikvoote rahvusvahelistes vetes.

Paraku ei meeldi kõigile tema meetodid. Greenpeace, üks tuntumaid looduskaitseorganisatsioone, süüdistab Sillaga seotud firmasid röövpüügis. Eelarvamustega inimesed, kelle meelest advokaat ongi röövloom, selle peale muidugi ei üllatu.

Äripäeva häirivad aga hoopis kummalised kokkusattumused. Mingil müstilisel viisil on juhtunud nii, et Lootuste kalandustegevus õitses eriti vägevalt just neil aastail, mil Villu Reiljan iga päev ministripinki nühkis. Lahkus Reiljan keskkonnaministeeriumi eesotsast, kadus ka kalaõnn - justkui oleks vanatühi ise õnge peale sülitanud.

Sild ja Reiljan, mõistagi, ei näe siin mingit seost. Nende arvates pole midagi kummalist selleski, et Euroopa Liidule ja looduskaitsjatele vahele jäänud firmasid Eesti riik järsku kaitsma sööstis. Mis sest, et Eestil pole mingit huvi põhjatraalimise eest seista ega jagada miljonite kaupa toetusi firmadele, mis ei maksa Eestile ei tulu- ega sotsiaalmaksu, nii et Eesti kvootidest saavad tulu vaid Hispaania omanikud.

Veel mõne aasta eest elas Tarmo Sild omaenese kuulsusest. Ent mida laiemaks venis Villu Reiljanit ümbritsev skandaalipööris, seda sagedamini mainitakse Silda üksnes koos Reiljaniga. Alguses tema advokaadina, kes rakendas kõikvõimalikke kavalaid nippe, et meedia kaudu justiitsorganitega suhelda, hiljem aga kaassüüdistatavana. Väidetavalt vahendanud Sild toona keskkonnaministri ametit pidanud Reiljanile keskkonnaministeeriumi Rävala puiestee majamüügi asjus toodud meelehead.

On kurb tõdeda, et nagu kärbsed paja ümber, kipuvad Reiljani lähedal tiirlejad varem või hiljem supi sisse sattuma. Sedapuhku siis uhhaasse.

Äripäeva toimetus leiab, et Silla ja Reiljani sõbralike suhete vastu võiks huvi tunda mitte üksnes justiitsminister Rein Lang isiklikult, vaid ka asjakohased uurimisorganid.

Reiljani iga skandaali ajal on leidunud keegi, kes kinnitab, et kõik on kõige paremas korras ning ongi hea, et kohus tõe üheti mõistetavalt välja selgitab. Isegi Rävala majamüüki kiitis mõni rahvaliitlane suurepäraseks ja riigile kasulikuks, kuni Marcel Vichmann riigilt selle afääri eest miljoneid nõudma hakkas. Miks siis mitte nüüd?

Autor: ÄP