Kuidas toita mõistust?

25. juuli 2008, 09:52

Paljud toiduained parandavad inimeste
vaimset võimekust ja seda mitte ainult lapseeas, vaid ka hiljem. California
ülikooli neuroteadlane Fernando Gómez-Pinilla usub, et toidulaua hoolika
valimise abil on võimalik parandada mõtteteravust, kaitsta aju kahjustuste eest
ning võidelda vananemise vastu.

Ta on toidu mõju ajule uurinud aastaid ning oma uurimistulemused koondanud ajakirjas Nature Reviews Neuroscience avaldatavasse ülevaateartiklisse, kus analüüsitakse rohkem kui 160 toidu mõju ajule käsitlevat uurimust. Mõned toiduained on tema sõnul niivõrd tõhusa toimega, et nendega võib seostada tervete rahvuste vaimset tervist, kirjutas The Economist.

Eelmisel aastal avaldatud uurimuses näidati näiteks, et foolhape, mida soovitatakse tarvitada rasedatel, aitab 50-70-aastastel inimestel võidelda vananemisega kaasneva vaimse taandarenguga. Erinevad uurimused on näidanud, et foolhapet tarvitanud inimestel oli parem mälu, infotöötlemise kiirus ja keeleline ladusus. Seega soovitatakse süüa foolhapperikkaid toiduaineid nagu näiteks spinat ja apelsinimahl.

Gómez-Pinilla uurimuse põhjal tasub tõsiselt võtta ka soovitust süüa palju antioksüdante. See pole kindlasti uus idee. Paljud uurimused on näidanud, et antioksüdandid kaitsevad vananemise vastu. Näiteks on näidatud, et õlides, pähklites ja lehtsalatis sisalduv E-vitamiin on hiirtel seotud parema mäluga vanas eas ning pikema elueaga.

Gómez-Pinilla toob aga välja antioksüdantide lisatähtsuse. Tema sõnul on aju oksüdatiivsete kahjustuste suhtes eriti vastuvõtlik. Aju tarbib palju energiat ning seda energiat vabastavad reaktsioonid toodavad ka oksüdeerivaid kemikaale. Lisaks sisaldab ajukude rohkelt oksüdeeruvat materjali, eriti närvirakke ümbritsevates membraanides.

Seega soovitatakse süüa rohkelt marju, millel on tugev antioksüdantne efekt. On näidatud, et marjades sisaldavad polüfenoolid võivad kaitsta aju oksüdatiivsete kahjustuste eest ning aidata ära hoida Alzheimeri tõve väljakujunemist. Ei pruugi olla kokkusattumus, et Indias, kus süüakse palju kurkumit, on Alzheimeri tõbe vähem kui kuskil mujal.

Ajurakkude sünapseid ümbritsevaid membraane kaitsevad ka omega-3 rasvhapped. On teada, et omega-3 rasvhapped parandavad õppimisvõimet ja mälu, vastupidavust depressioonile ning kaitsevad skisofreenia, dementsuse, düsleksia ja tähelepanupuudulikkuse eest.

Omega-3 rasvhappeid leidub rasvastes kalades, näiteks lõhes, samuti ka kreeka pähklites ja kiivides. On näidatud tugevat negatiivset seost riigi kalatarbimise ja depressiooni taseme vahel. Näiteks Jaapani saarel Okinawal on inimestel hämmastavalt vähe vaimseid häireid, samas on okinawalased kõvad kalasööjad isegi kalalembeste jaapanlaste kohta. Vastandina väidavad mitmed uurimused, et küllastatud rasvhapete rikas dieet, näiteks rohke sügavkülmutatud toidu ja või söömine, mõjub vaimsetele võimetele halvasti. Sellisel dieedil peetud näriliste vaimne võimekus vähenes juba nädalatega.

Hästi söömine on seega terve mõistuse alustala. Samas on oluline siiski mitte üle süüa. Liigne söömine tekitab ajus oksüdatiivse stressi ning ähvardab hävitada kogu kasu, mis sissesöödud antioksüdandid tuua võiksid. Praktiliste nõuannete soovijatele pakub The Economist välja aju rõõmustava lõunamenüü.

Eelroog: avokaado, spinati ja lehtsalati salat männiseemnete ja küpsetatud anšoovistega oliiviõli ja palsamiveiniäädika kastmes.

Pearoog: lõhe kurkumikartulite ja lillkapsaga

Magustoit: tumeda šokolaadiga kaetud kreeka pähklid, mandlid, puuviljad ja erinevad marjad kiivikompotiga

Joogivalik: roheline tee, värskelt pressitud apelsinimahl, piim või Cabernet Sauvignon.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
21. August 2008, 13:37
Otsi:

Ava täpsem otsing