Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kaitsekõne Villu Reiljanile
Tippärimeestele meeldib Villu Reiljan. Muhe sell, kes peab jahti, püüab kala, huvitub mälumängudest ja on talupojalikult vastutulelik ega aja keerulist bürokraatlikku juttu.
Samas saadavad meest süüdistused korruptsioonis lausa mitmel rindel. Minagi kirjutasin, kuidas Reiljani advokaat Tarmo Sild ajab suurejoonelist kalaäri, mis puhkes õitsele Reiljani valitsemise ajal. Reiljani sõbrad-tuttavad aga küsivad, miks ainult teda n-ö kotitakse.
Ilma irooniata, tõesti, miks? Kas Reiljan on geenius, kes mängis staarministrid Andrus Ansipi, Edgar Savisaare ja Rein Langi eelmises valitsuses lihtsalt üle, nii et keegi ei kujutanud ettegi, millist maadevahetuse skeemi nende kõrval punuti? Justkui oleks meie õilsasse poliitilisse eliiti ilmunud üks rahaahne tegelane, kes teiste, eetiliste poliitikute teadmata lasi advokaadil oma erakonnale raha sisse nõuda.
Mina igatahes ei usu seda. Ma ei poolda eksministri tegevust, aga arvan, et Reiljan poleks suutnud seda ilma toimiva süsteemita teha. Ja kaldun nõustuma nendega, kes ütlevad, et teised tipp-poliitikud kasutavad valgeid kindaid, kui on vaja valimisraha nuiamas käia. Aga Reiljan unustas kindad ära.
Vastasel juhul tuleb peaminister Andrus Ansipit pidada kehvaks valitsusjuhiks, kes ei kontrollinud alluva tööd. Jutukuse poolest tuntud Ansip on praegugi Reiljani süüdistuse asjus sõnadega äärmiselt valiv ja distantseerib end nii palju kui võimalik.
Kui eelmistel valitsusliikmetel oleks Reiljani altkäemaksunõudmisest aimu olnud, oleks nad pidanud Reiljani kohe üles andma ja välja vahetama, misjärel oleks kogu valitsus musta pleki külge saanud või halvemal juhul laiali jooksnud. Seetõttu otsustasid kapitalismist karastatud poliitikud võtta ignoreeriva positsiooni.
Üleüldse, Reiljan on oravatele sümpaatne. Avalikult on tema kaitseks korduvalt välja astunud riigikogu liige Igor Gräzin, kelle sõnul on prokuratuur suutmatu.
Seega, Reiljan järgis natuke tahumatult meie poliitilisi reegleid, aga läks liiga kaugele ja peab üksinda tervest supist välja ujuma. Või kas ikka peab? Vähemasti Rahvaliidu seinte vahel vohab jutt, et kui Reiljan vasturünnakuks ükskord suu avab, saavad ajakirjanikud mitmeks aastaks leiba. No loodame seda!
Küll aga tuleks kriitilisemalt suhtuda kõigisse, kes Reiljani tegevust üritavad ignoreerida ning tegelikku süsteemi toetavad.