Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Lihtne lippaed nõuab kitsast lauda ja niiskuskaitset
"Juba umbes 120 mm laiune lipp võib hakata niiske ilma tõttu tirima servi üles ning paari aasta pärast riivab aed juba koledasti silma," tõdeb Aiaeksperdi müügijuht Martin Leibur. Seega võiks klassikaline lippaed olla valmistatud eelkõige 95 × 18 mm höövellauast ning kinnitatuna põõnadele nelja kruviga.
Kindlasti tuleb jälgida, kui palju ulatub lipp üle põõnade nii alt kui ka ülalt. Parimaks peab ta 200 mm üleulatust. Liiga suure üleulatuse korral muudab niiskus aia välimuse kui päevinäinud rehaks.
Lisaks tuleb jätta maapinna ja lipi vahele piisav õhuvahe, et maapinna niiskus, pritsiv vihm ja lumi ei pääseks lippe mädandama. Lipi alaserva kõrguseks maapinnast soovitab Leibur 30-70 mm.
"Kui tegemist on suurte kalletega ja aia sisse tuleb teha astmeid, siis on lahenduseks aiaalune vundament," tõdeb ta. Teisalt ajab see lippaia ehituse ülikalliks. Ühe lahendusena toob ta esile nn mullasoklid, mis peaks kaitsma aeda niiskuse ja pritsmete eest ning jätab 300 mm soklikõrguse juures kokku korrektse mulje.
Aia hind sõltub lippide kõrgusest, lõikest - kas need on sirged, kaares, nurga all -, aga ka asetusest. Oma osa lisab ka lipi töötlus: immutus või peits.
Rainer Priimäe Muraiast märgib, et kõige levinumad puitaiamaterjalid on kuusk ja mänd. "Mänd sobib paremini immutamiseks, kuusk on parem värvimiseks, kuna mänd jätab oksakohad laiguliseks," lisab ta
Et vähendada niiskuse mõju, soovitab Priimäe tellida kogu aiamaterjali immutatult. Lisaks tuleks lipid valida teravnurksed, kumerad või kaldu saetud. Sirge otsaga lipid nõuavad horisontaalset katteliistu. Viimane lisab aiale ka jäikust.
H&H Grupi turundusjuht Heikki Järvsoo rõhutab, et kindlasti tuleb aiapostid maasse betoneerida, lihtsalt postide maasse löömisest on vähe. Muidu kallis lahendus tagab postide pika kestuse ja külmumistsüklites paigalpüsimise. Samuti peaks puit olema immutatud korralikult puidukaitsevahendiga.
Siiski tasub tema sõnul lippaia valikul arvestada eelkõige maja, aga ka ümbruskonna arhitektuuriga.
Lippaia eelisteks on lihtsus ja odavus. Samas ei varja see vaadet ja laseb piisavalt valgust läbi. Puudusteks on väiksem turvalisus ja suurem hooldusvajadus võrreldes teistest materjalidest aedadega.
Puidukaitsevahendiga immutatud lippaed võib hoolduseta vastu pidada kuni viisteist aastat, lisab Järvsoo. Samas tasub aed iga mõne aasta tagant üle värvida. Immutusvahendiga roheliseks võõbatud aeda üle värvima ei pea.