Uudised
Ain Alvela
29. juuli 2008 kell 22:00

Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Tuuleelektri kasutamine annab Eesti tootjatele tööd

Järjest kallimaks muutuv elekter hoogustab alternatiivsete energiaallikate otsinguid, võimalusest on kinni haaranud tööstusettevõtted, kes oma seniselt tegevusalalt tuulegeneraatorite valmistamisele ümber on orienteerunud.

Nii on maailma üks suurim energeetikatoodete tootja ABB arendamas Eestis just tuulegeneraatorite tootmist. Selleks investeerib kontsern Jüri elektrimasinate tehase laiendamisse 50 miljonit krooni.

Pärast tehase avaramaks muutmise lõppu 2009. aastal saab Jüri tootmisüksus juurde 5500 m2 pinda. ABB Balti riikide juht Bo Hendriksson usub, et tänu laiendusele saavutab ettevõte kuni 30% suuruse tootmismahu tõusu.

Üks tuulemootorite valmistamist sihtiv ettevõte on ka Volta tehas. Nimelt näevad firma juhid arengupotentsiaali just n-ö laiatarbekasutamiseks mõeldud tuulemootorite valmistamises.

"Kuna NSVLi lõppemisega kadus ka Volta turg, mis toona koosnes nn kuuendikust planeedist, polnud Volta toodetud mootoreid, triikraudu ja vahvliküpsetajaid enam kellelegi vaja," räägib Volta nõukogu esimees Arvo Oorn.

Küll aga oli nii Euroopas kui kaugemalgi nõudlus keerukate elektrimootorite üksikute sõlmede järele.

"Megavatiseid ja võimsamaid tuulegeneraatoreid on turul piisavalt. Kuid pidev nafta hinna tõus on loonud turu ka väiksematele turbiinidele, millega saaks näiteks talumajapidamise tarbeks energiat toota," selgitab Arvo Oorn.

Kuigi Volta toodab tuulegeneraatorite detaile Rootsi ja Soome ettevõtetele, oli Volta nime all tuulegeneraatorite tootmiseks vaja välja töötada oma toode. Et tegu on teadusmahuka ettevõtmisega, kaasati projekti TTÜ teadlased ja kaks aastat tagasi küsiti Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt püsimagnetitega sünkroongeneraatori väljatöötamiseks abi.

Vajalik toetus ka saadi. Kogu projekt läheb Oorni sõnul maksma 9,8 miljonit krooni, millest ligi pool tuleb ettevõtte omavahenditest. Prototüübid on valmis, neid esitletakse Saksamaal ja mujal messidel.

"Huvi on Eestiski juba suur. Mida rohkem elektriküttega nn pappmaju arendajad maha müüvad, seda suuremaks meie potentsiaalne turg kasvab," leiab Oorn.

Umbes 10 kW võimsusega väiketuuliku hind algab 860 eurost (13 400 kr). Eesti kõrval sihib Volta oma väiketuulikutega tulevikus hõivata Soome, Rootsi ja Venemaa põhjaalade turgusid.

Tuuleenergia Assotsiatsiooni juhatuse esimehe Jaan Tepi sõnul on suurim n-ö kodutuulikute kasutaja Saksamaa.

Eesti Masinatööstuse Liidu tegevdirektori kohusetäitja Paul Gorbovski näeb suurte tööstusettevõtete orientatsioonis tuulegeneraatorite tootmisele arenguvõtit ka Eesti metalli- ja elektroonikafirmadele.

"Tuulegeneraator on säärane seade, mida üldjuhul ei tee ükski ettevõte n-ö algusest lõpuni ise valmis," selgitab Gorbovski. "Väiksemad detailid tellitakse ikka allhankepartneritelt."

Gorbovski hinnangul on valdkonna Eestis käimaminekuks tarvis tugevaid eestvedajaid - projektijuhte.

"Kindlasti on see ala, millega tasub tegeleda," tõdeb ta.

BLRT Grupp deklareerib, et taastuvenergeetika on laevaehituse kõrval ettevõtte jaoks teine strateegiline ja eelisarendatav suund.

Nimelt on BLRT Saksa partner Bard Engineering võtnud endale ambitsioonika sihi saada maailma suurimaks meretuuleparkide rajajaks ja operaatoriks. Praegu on firmal rajamisel kaheksa meretuuleparki Põhjamerre. BLRT valmistab Bard Groupile ka transformaatorplatvormi, mis muundab tuulikute toodetava energia elektrivõrkudele sobivaks. Elamiseks ja energia muundamiseks mõeldud platvorm paigutatakse merepõhjas rajatud vundamendi tugikonstruktsioonidele.

BLRT Grupi kommunikatsioonidirektor Anu Hallik märgib, et ettevõte hakkab ABB-le tootma tuulegeneraatorite võlle. Selle projekti tarvis soetati kaks tööpinki maksumusega üle 30 mln kr.

Lisaks rajab BLRT Eestis enneolematult suurte mõõtmetega üle 24 mln kr maksvat sisetreipinki. Sellega on võimalik valmistada keevituskonstruktsioone kaaluga kuni 60 t. Firmal on uue riistaga kavas hakata muu hulgas valmistama meretuulikute vundamente.