Saturni kuul asub tõepoolest hiiglaslik järv

31. juuli 2008, 12:14

Uus uurimus kinnitab, et Saturni suurima
kuu Titaani lõunapoolusel asub hiiglaslik peegelsile järv.

"Tegemist on esimese vaatlusega, mis tõepoolest tõestab vedelikuga täidetud järve olemasolu Titaanil,” ütles uurimust juhtinud Arizona ülikooli teadlane Robert Brown.

Nime Ontario Lacus kandva järve läbimõõt on 235 kilomeetrit, järv katab 20 000 ruutkilomeetrise maa-ala. Järve vedelik koosneb peamiselt metaanist ja etaanist, Maal gaasilises olekus olevatest süsivesinikest, mis Titaani jääkülmas kliimas on vedelad, kirjutas LiveScience.

Ajakirja Nature 31. juuli numbris avaldatud uurimus lisab veel ühe punkti Titaani kontole, millest on saanud Päikesesüsteemist elu tekkimise võimalusi otsivate teadlaste meelisuurimisobjekt. Maa Kuust poolteist korda suurem Titaan on ainuke teadaolev Päikesesüsteemi kuu, millel on planeedi-sarnane atmosfäär.

Idee Titaanil asuvatest vedelatest struktuuridest pole uus. Enne Cassini-missiooni Saturnile arvasid astronoomid, et Titaan on üleni kaetud ookeaniga, kuid kosmoselaeva möödasõit Titaanist lükkas selle arvamuse ümber. Sellest hoolimata on Titaanilt avastatud Maa järvedele ja meredele sarnaseid struktuure, samuti märke voolava vedeliku poolt tekitatud erosioonist.

Võimalikud tõendid järvesarnaste pinnavormide kohta saadi radarikujutistelt, kuid selle meetodiga ei saa eristada vedelikke ja väga peeneteralist kruusa või teisi tahkeid materjale, selgitas Brown.

Brown ja tema kolleegid kasutasid Cassini visuaalse ja infrapunakaardistamise spektromeetri (VIMS) võimet piiluda läbi Titaani ümbritseva vatisarnase süsivesinikest koosneva loori, mis asub kuu pinnast 1000 kilomeetri kõrgusel. Mõõtmised näitasid järve struktuuri kolme osa: kaldajoont; niinimetatud randa, mis moodustub etaanisegu aurumisest järgi jäänud materjalist; ning järve sisemust, mis ülejäänud osast selgelt tumedamana paistis.

"Järv tundub olevat osaliselt aurustunud, mis on ka igati loogiline, sest lõunapoolusel lõppes just suvi,” ütles Brown. „Maksimaalne aurumine peaks enam-vähem läbi olema ja järves on ikka veel palju vedelikku järel.”

Kuidas tunduks järve vedelik, kui sinna sisse astuda, jättes arvestamata tapvad külmakraadid? „Etaani-metaani vedel segu oleks veest väiksema viskoossusega,” ütles Brown. „Kui sellest sõrmi läbi vedada, ei tunnetaks veega sarnast vastupanu.”

Cassini-missioon on NASA, Euroopa kosmoseagentuuri, Itaalia kosmoseagentuuri ja paljude väiksemate Euroopa teadusasutuste rahvusvaheline koostööprojekt.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
02. September 2008, 09:45
Otsi:

Ava täpsem otsing