Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
GoBus kaevas ise endale augu
Eesti suurima turuosaga bussifirma GoBus on sisuliselt pankrotis. Kui omanikud raha juurde ei pane, tuleb pankrot välja kuulutada ka päriselt - negatiivse omakapitaliga ettevõte tegutseda ei saa.
Ettevõtte kehva käekäigu üks põhjus on kindlasti valdkonna üldisem madalseis ja ka mõõn majanduses tervikuna, ent Äripäeva meelest tuleb GoBusi raskustes otsida peamist põhjust omanikest endast, nende valedest otsustest. Marcel Vichmann, Tiit Pruuli ja Anti Selge tahtsid saada rikkaks Vjatšeslav Leedo kombel - riiklike dotatsioonide abil, ent kukkusid läbi.
Bussifirma mitte üksnes ei alahinnanud majanduse ja oma valdkonna üldist seisu, vaid ülehindas ilmselgelt oma võimeid. Ehkki kehval ajal on kasulikum firmasid kokku osta - nagu tegigi Tarbus, ostes kolm aastat tagasi kokku seitse väiksemat bussifirmat ja muutus GoBusiks -, nullisid omanikud oma võimalused sellega, et rajasid äri vildakale alusele. Idee oli enda kätte saada lõviosa riigi ühistranspordile makstavatest dotatsioonidest.
Ärimees Vjatšeslav Leedol on olnud edu sel alal - ta valitseb saarte ja mandri vahelise laevaühendust ning käsutab kogu selleks mõeldud riiklikku dotatsiooni juba hulk aastaid.
GoBus hõivas küll suure osa turust, ent turul tegutseb veel mitu firmat, kellega ta on sunnitud riigi rahade enda kätte saamiseks rinda pistma erinevatel liinihankekonkurssidel ja neist enamikku ka kindla peale võitma. Sest vastasel korral nende äriidee ei toimi. Pealegi on ju ka konkurendid - ja nende käes on kaks kolmandikku turust - huvitatud sellestsamast rahast.
Kui paljud bussifirmadest on hangetel hindu bluffinud, pole teada, võib arvata, et hangete võitmiseks vahendeid väga ei valita, GoBus igatahes laskis käiku odavpakkumised, pärast küsis riigilt raha juurde ja et asi ikka kindel oleks, läks altkäemaksu maksmiseni. Ei arvestanud omanikud, et bussijuhtide palgad ei jää aastakümneiks samaks. Lisaks kütuse hindade hullumeelne tõus.
Nüüd on GoBusil kaelas kriminaalsüüdistus, kahjum üle 70 miljoni krooni ning aktsiakapital miinuses.
Konkurendid ütlevad GoBusi majandustulemusi kommenteerides Äripäeva tänases kaaneloos, et raskused on kogu sektoril. Õieti ütlevad bussiettevõtjad välja, et riik on kõiges süüdi ja kui riik kohe-kohe raha juurde ei pane, kukub kogu süsteem kokku.
Ent kogu süsteemi nõrkus ongi toimetuse meelest sõltuvus riiklikest dotatsioonidest. Ja kui ainus äriidee on rikastuda süsteemi nõrkuse arvel, vahendeid valimata, siis on selline äri läbikukkumisele mõeldud. See on iseendale augu kaevamine. Ja GoBus sellesse kukkuski.
Autor: ÄP