Modernne palkmaja

Artikkel

- Uudised
- Teet Reier
- 3. august 2008 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Modernne palkmaja
Põhjarannik on koht, kuhu mere lähedus ja kena loodus meelitab linnast põgenenud kivikarpide vange nagu liimipaber kärbseid. Kinnisvarabuumi ajal on siia kerkinud palju uusi kodusid.
Mõni lihtsalt suve paremaks veetmiseks mõeldud, osa linnaelust lõplikult loobumiseks. Tallinna kesklinna õnnestub siit pääseda ju kõigest neljakümneminutilise autosõidu järel. Seda vist mitte tipptunnil.
Jägala joast veidi piki kurvilist teed edasi sõites jõuab Ihasalu lahe ääres asuvasse Neeme külla. Edasi siit enam ei pääse, lihtsalt meri tuleb ette. Ja polegi vajadust, kuhugi metsa alla peitunud eripalgeliste uute majade hulgast tuleb siis üles leida eelmisel aastal valminud palkmaja.
Palkmaja mitte selle tavalises ja harjumuspärases tähenduses, et kaks korrust ümarpalki, punaste kividega kaetud viilkatus jm. Siin kusagil peidab ennast hoopis eelmisel aastal valminud modernne palkmaja.
Mis imeloom see nüüd on, küsite teie. Aga imelik ja seda heas mõttes on ta tõesti.
Suur tahutud palkidest karp, kahelt poolt tõusvate katuseservadega ja roosteplekiga fassaadil ning kitsaste aknapiludega, meenutab rohkem muistse eesti vanema kindlustatud eluhoonet, kui nüüdsetest uuselurajoonidest nähtud tüüpmaja. Väga vinge. Nurkadest kalasabatapiga seotud hoone toob silmade ette pildi vanast palkkindlusest, mis pidi kaitsma rannarahvast merelt tulevate rünnakute eest.
Varjuküljel on laskeavasid meenutavad aknad väikesed ja kitsad, see-eest päevapäikesele avatud poolel tunduvalt suuremad. Akendel puuduvad väljaspool piirdelaud, sest klaaspakett on sobitatud palgisoontesse. Seestpoolt läbi kitsaste akende välja vaadates ei tunnetagi klaasi olemasolu. Seda ilmselt seepärast, et puudub raam klaasi ja palgi vahel.
Naturaalne toon palkidel on saadud linaõli pisut tõrvaõliga toonides. Moodsad päikesekiirguse eest kaitsvad viimistlusvahendid on tegijatel meelega kõrvale jäetud. Palk olgu ikka palgi karva.
Kuna hoone on paigutatud krundi keskossa ja enamiku moodustab haljastuses muru, saab maja oma kogu kenaduses esile tõusta. Troonida oma puidu ja roostekarva toonidega rohelise rohu taustal.
Ka kogu sisepool on lahendatud palgiga sulanduvates toonides, sest kõik seinapinnad on katmata jäetud, käsitööna on puidule antud tahutud ilme. Samas pole kirvejälg nii sügava, et pilku modernselt sisustuselt eemale kiskuda.
Kõrvalekaldeid sulanduvast taustast on toodud ruumidesse saartelt pärinevate mustrite ja värvidega. Mererohust punutud põrandakatted ja jämedast köiest piirdeliistud on omal kohal.
Igatahes ütleb see etnomodernne Neeme puitmaja, et palgist on võimalik ka teistmoodi ehitada, kui me harjunud oleme. Kusjuures väga hästi ja omanäoliselt saab.
Kuna Neeme palkmaja puhul oli tellijaks arendaja, siis on hoone alates valmimisest ka müügis olnud.
Maja tellinud United Logs OÜ juhatuse liikme Jens Rajaste sõnul püüti pisut utoopilise üheksa miljoni kroonise alghinnaga algul lihtsalt endale reklaami teha ja majale tähelepanu tõmmata.
"Kõrgele hinnale vaatamata käis kohal mitmeid huvilisi. Nii mõnigi maja uudistamas käinud huviline on saanud inspiratsiooni ja viimase taganttõuke, et oma unistuste maja luua," selgitab Rajaste.
Nüüdseks on hind mahutanud end turu jaoks sobivatesse mõõtudesse ja majaomanikuks võib saada sada tuhat odavamalt kui viis miljonit krooni.
Tuleb tunnistada, et maja sai parem, kui algselt kavandilt paistis. Kohe palju parem. Andsime arhitektidele suhteliselt vabad käed ja algsest kavandist palju muutma ei pidanud.
Töö käigus muutus pisut peasissekäigu poolne fassaad. Arhitektidel oli selle osaliseks katteks mõeldud kaldega laudis, see asendus aga roostese plekiga, mis samuti kenasti sobitub naturaalse palgiga.
Väga oleme rahul ka Aet Pieli sisekujunduse lahendustega, mis jätavad rahuliku, lihtsa, kuid samas piisavalt modernse mulje.
Oleme pisut mõelnud ka tulevikule, ja sellele, et krundipiirile võiks ehitada tulevikus abihoone. Kõik on vaid kokkuleppe küsimus uue omanikuga.
Võttes eeskuju majast, annaks sinna teha riiulit meenutava piirde, millele võiks laduda puuhalud. Halgude vahele saaks aga jätta maja aknaid jäljendavad avaused.
Olemegi oma tegemistes püüdnud eristuda tüüpmajade ehitajatest ja pakkuda huvilistele pisut eriilmelisi lahendusi.
Praegu on meil töös üks maja Kaberneemes, kus betoon on kombineeritud palgiga.
Alguses plaanisime projekteerida maja kasutades põhiliselt palki, betooni ja klaasi. Betooni ja palgi vahekord oleks olnud siis umbes pooleks.
Järjest enam vaimustas meid aga mõte palgist, nii et lõpuks ei suutnud me teistele materjalide loovutada enam ühtegi üleliigset tükikest.
Traditsiooniliste palkmajade tegijad sarjavad tihti teenimatult arhitekte ja tellijaid, kes julgevad mingi teise tee omale palkmaja saamiseks valida, kui nende kataloogides leiduv. Mis oleks ainuke õige valik nende arvates.
Neeme palkmajaga üritasime näidata seda, et palkidest on võimalik ehitada midagi hoopis uudset ja sobitada seda kokku nii betooni, roostepleki kui klaasiga. Euroopas ja Põhjamaades võib kohata palkidest tehtud ja insenertehniliselt keerukaid ehitusi palju rohkem kui Eestis.
Maja tundub piltidelt vahest ehk pisut suurem kui tegelikkuses, seda tänu mahukale esikülje palkfassaadile ja tiivasirutusena mõjuvale katuseservale.
Samas on pooleteisesaja ruutmeetrise pinna ja kolme magamistoaga maja piisavalt suur, et pakkuda peavarju keskmisele Eesti perele.
Laur Pihel ja Tauno Aadma ei armasta mitte palkmaju, vaid looduslikest materjalidest ning põhjendatud materjalivalikuga ehitisi. Tihti käib nende majadest rääkides läbi mõiste "ökoarhitektuur".
Siin on neil õnnestunud luua modernse vormiga maja, millest õhkub aga klassikalist vanaeestlaste elamut. Ega ju rehemajaski olnud akendeks muud kui pilud palkseinas. Interjööris on loodud etnomodernne õhustik eesti kangaste jms kasutamisega. Kokkuvõttes on loodud tundlikult stiilne tervik, mis ei lõhna higise folgisündmuse järele, vaid on püüd ühitada tarbevillat ja eestilikkust.
Fotod: Erik Prozes
Hetkel kuum