Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Hoiatusstreik jättis Tallinki aktsia hinna paigale

"Streigiga hoiatati juba eelmisel nädalal, mistõttu esmaspäevasele aktsia hinnale see tõenäoliselt olulist mõju ei omanud," ütles Kert aripaev.ee-le.

Pikaajaline mõju aktsia hinnale sõltub aga suuresti sellest, milliste tulemustega streikimine ja streigiga ähvardamine lõpeb. "Mida suurem tööjõukulude kasv, seda negatiivsem mõju aktsiale. Lisaks sellele on streigiähvardused juhtunud Tallinki jaoks suhteliselt ebameeldivale ajale, kuna tõusvad kütusehinnad on niigi kasumit survestamas," lisas analüütik.

"Laias plaanis seisavad nii Tallink kui ka tema aktsionärid streigis ühel poolel, mistõttu ma väikeaktsionärina praegusel hetkel väga ei muretseks," lausus analüütik.

Tallinki aktsionär Viljar Jaamu ütles, et ei taha streigile hinnangut anda ning usub, et Tallinki juhtkond lahendab kindlasti kujunenud olukorra. "Mul on raske kommenteerida, sest olen asjaga kursis vaid meedia vahendusel. Las spetsialistid kommenteerivad," ütles Jaamu, kelle sõnul tuleks streigiasju kommenteerida Enn Pandil ning teistel Tallinki juhtfiguuridel.

Tallinki aktsionär, ASi Corpore juht Meelis Kubits ütles, et ei soovi streigiga seonduvat kommenteerida. Kubitsa sõnul omab suhtekorraldusfirma Corpore Tallinki aktsiaid juba vanast ajast ega tegele börsifirma nõustamisega.

Tallinki väikeaktsionär Hannes Freiberg ütles, et tema arvates ei tohiks Tallinki töötajad oma palganõudmistega liiale minna ja majanduslikult raskel ajal streikida. "Survet on nagunii," ütles Freiberg, viidates Tallinki jaoks raskele majanduslikule olukorrale, mis firma kahjumisse viis.

Freiberg ei osanud öelda, kas ja kuidas firma juhtkond streikijate ohjamisega toime tuleb. "Kindlasti on nad (Tallinki juhtkond - toim) palka juurde pakkunud, aga töötajad peaks vähemaga leppima, järsud nõudmised pole head. Kui täna liiga palju nõuda, pole hiljem neid, kes tööd annavad," lisas Freiberg.

Esmaspäeval streigil kohal viibinud riiklik lepitaja Henn Pärn kinnitas, et Tallinki töötajate hoiatusstreik polnud ebaseaduslik, nagu Tallinki juhtkond on väitnud. "Hoiatusstreiki meie seadused kuigi täpselt ei reguleeri. Rahvusvahelises mõistes on hoiatusstreik surveavaldamismeetod, kui läbirääkimised ei edene," märkis ta.

"Kui Tallink oleks teinud kõik, poleks seda hoiatusstreiki olnud," ütles Pärn vastuseks küsimusele, kas Tallink on pingutanud piisavalt, et streiki ära hoida.

Pärn pole läbirääkimiste edasiste arengute suhtes väga optimistlik. "Pakkumiste erinevus on niivõrd suur, et väga raske on praegu prognoosida lahendust," ütles Pärn võimaliku kokkuleppe saavutamise kohta Tallinki ja ametiühingu vahel.

Esmaspäeval vaikselt Tallinna Sadama D-terminali juures alanud Tallinki töötajate streik võttis aja möödudes tuure üles.

Kuna Tallinna Sadam oli keelanud avaliku meeleavalduse korraldamise, siis ei tohtinud streikijad paigal püsida, vaid tehti muudkui ringe D-terminali majast sisse ja teisest otsast välja. Kolmandal ringil oli streikijate hüüded juba tugevaks paisunud ja skandeeriti valjult: "Nõuame õiglast palka!"

Üks põhjus, miks streigiüritus väga vihaseks ei läinud, oli see, et polnud kohal ühtegi Tallinki juhtkonna esindajat, kelle peale oma pahameelt välja elada.

Streikivad Tallinki töötajad ei ole väga jutukad. Stjuardessid Viivi Roosla ja Gerda Nõu rääkisid, et neid on survestatud streigiga mitte kaasa minema. "Teisel vahetusel oli täna koosolek olnud, kus öeldi, et streikijaid ähvardab kolme kuu palgast ilmajäämine. Öeldi, et streik on ebaseaduslik," rääkis Nõu.

Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühingu (EMSA) aseesimees Jüri Lember vastas eile aripaev.ee lugejate küsimustele.

Kas Tallinki juhtkond on teiega kontakteerunud? Mis on nende pakkumine?

Ei ole. Viimane pakkumine enne streiki oli reaalpalga kasv 8% esimesel, 6% teisel ja 4% kolmandal aastal.

Kui teie nõudmisi ei täideta, kas olete valmis pikemaajaliseks streigiks?

Ikka. Pärast 1. septembrit see võimalus avaneb, kui lõpeb kehtiv palgalepe.

Olete taotlenud 50% palgatõusu. Kuidas tundub Teile säärane palgatõus läbi Tallinki silmade kasvavate kütusehindade juures?

Tegelikkuses ja rahaliselt on tegu esimesel aastal kuskil 160 miljoni krooni täiendavate vahenditega. Ainuüksi kütusehindade langus viimasel kolmel nädalal on Tallinkile selle raha kokku hoidnud. Reserve on mujalgi.

Küsimus on suhtumises. Kütuse hinna kasvu võetakse nagu normaalset asja, tööjõukulude kasvu aga justkui ebanormaalsena.

Samas tahan rõhutada, et meie nõue ei ole Soome ja Rootsi palgatase, kõigest 60% kanti.

Kas nõutav palgatõus võib Tallinki hävitada, viia pankrotti?

Ei hävita. Tallink on jätkuvalt deklareerinud puhaskasumit 2008. aastaks 470 miljonit krooni. Ainuke, mis meie nägemusel võib juhtuda, on ekstensiivse laienemise pidurdumine.