Koomiks nimega Eesti Vabariik

Eestis toimuvat jälgides tekib aeg-ajalt tunne, et me elame koomiksis. Kogu senisest eelarvetsirkusest saaks juba pika seeria. Tuletame meelde, mis toimus mullusui: eksperdid hoiatavad majandusseisaku eest - ajalehtedes on suured pealkirjad - peaminister eitab reaalsust. Kõik naeravad.

Maksulaekumine halveneb - majandusülevaated muutuvad aina kesisemaks - valitsus möönab poolihääli, et võib-olla, jah, ei kasva majandus nii hästi kui vanasti. Kõik naeravad.

Rahandusminister kuulutab, et eelarvet kärbitakse - vilkalt askeldades loobuvad ministeeriumid mõnest miljardist kroonist - lapsesuu ütleb, et krokodill sõi koolitoidu ära. Kõik naeravad.

Nüüd tunnistavad ministeeriumid, et ei saa kokkuhoiuga hakkama. Pole kunagi varem kokku hoidnud, no ei oska kuskilt kärpida. Kärbi ise, nõme Padar! Kui seda Elboonia kohta käivast koomiksiraamatust loeks, küll naeraks.

Äripäevale see koomiks ei meeldi. Või õigemini ei meeldi meile selles elada. Iga koomiksi puhul on paraku nii, et autoriks pääsevad vähesed. Ent kõiki teisi tegelasteks sundida kah ilus ei ole.

Eesti poliitikud võiksid hakata poliitikat ja riiki tõsiselt võtma, olgu või vahelduse mõttes. Praegust eelarvejama küll kuidagi tõsiselt võtta ei saa. Igaüks püüab hoiduda ebapopulaarsetest tegudest ning otsustamist riigikogu kaela lükata. Ministeeriumitest tuleb vabandusi ja ettekäändeid nagu rindeteateid.

Siseministeerium pasundab, et "ei allu survele". Kaitseministeerium lehvitab kahe protsendiga, püüdes pugeda NATO vihmavarju taha, nii nagu põllumajandus ja keskkond end juba eurorahadega kaitsevad. Haridusminister rõhub televaatajate tunnetele, rääkides õpetajate kurvast elust. Sotsiaal- ja kultuuriministeerium loodavad venitades ajakirjanduse huvist pääseda. Majandusministeerium "ei nõustu" ja "ei saa" ning justiitsministeeriumi meelest "pole poliitiliselt absoluutselt võimalik". Kohe näha, kellel polnud lapsena taskurahast puudust.

Kes siis plusspoolele jäävad? Muidugi rahandusministeerium ise. Pole ka ime. Välisministeerium, kelle eelarve on nii pisike, et sealt polegi midagi võtta. Teised lihtsalt ei mõista sõnu "raha pole".

Tegelikult ootavad kõik muidugi mihklipäeva, mis saabub tänavu varem, 25. augustil, koos rahandusministeeriumi analüütikute uue prognoosiga. Äkki juhtub ime ja leitakse rahapada? Äripäev loodab, et analüütikud end poliitilisest survest mõjutada ei lase ning mulluse eufooriaga ei jätka. 3-4protsendilise majanduskasvu ootus tundub tänavuse nulli kõrval isegi optimistlik.

Seni jätkavad ministrid võistu kihutades n-ö tibumängu: kes esimesena järele annab, on luuser. Aga kes vastu reaalsuse seina põrutab, ega see kah võida.

Autor: ÄP