Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Näitlejate reiside aruanded: hunnik turismifirmade arveid
Seda kinnitab ka fakt, et kuludokumentideks esitatakse turismifirmade arveid.
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli sel suvel lõpetanud Kristo Viiding on käinud varem kultuurkapitali toel Jaapanis. Sel aastal sai ta 9000 krooni toetust reisiks Hiinasse.
"Kultuurireis kesksuvisesse Pekingisse ja Tiibetisse," kirjutab Viiding taotluses. "Plaanis on tutvuda kohaliku usuelu ja traditsioonidega, külastada templeid, kloostreid, teater-teemaju akrobaatika- ning võitluskunstitruppidega. Tahan näha olümpiamängude avatseremooniat."
Kuna Viiding on praegu teel Pekingisse, polnud võimalik temaga rääkida.
Kolm Tallinna Linnateatri riietajat - Annika Rohtväli, Marion Mitt ja Veeli Tamm -käisid sel kevadel õppe- ja kultuurireisil Barcelonas. Reisiks küsisid nad kultuurkapitalilt 18 000 krooni, said aga 9000 krooni.
Peale muuseumide oli plaan külastada ka Gran Teatre del Liceu lava, prooviruume, näha kostüüme ja grimmiosakonda. Paraku just sinna õppereisil olev seltskond ei jõudnud.
Ugala teatri grimeerija Ülle Konovalov taotles kolmepäevaseks Pariisi kultuurireisiks 9000 krooni, talle eraldati 7000 krooni.
"Mina näen seda kultuurireisina. Eks me elame siin väga kapslis ja töö ajal ei jää aega ringi vaadata. Otsime võimalusi, et end täiendada," ütles Konovalov.
Draamateatri direktori abi Maire Janisk on varasematel aastatel saanud kultuurkapitalist toetust Kreeka ja Kreeta kultuurireisideks, sel kevadel 4000 krooni enesetäiendusreisiks Prahasse. Kuludokumendina esitas ta Reisieksperdi arve.
Aruandes kirjutas Janisk, et muuseumide jaoks seekord aega tõesti ei jätkunud.
Kuna Linnateatri inimesed on puhkusel, polnud võimalik Janiski enda käest kommentaari saada.
Raul Altmäe, kultuurkapitali juht
Aastal 1994 otsustas parlament usaldada 3,5 protsenti alkoholi- ja tubakaaktsiisimaksust ning 46 protsenti hasartmängumaksust kultuuritegijate otsustuspädevusse. Nõukogud teevad stipendiumide rahastamise otsuseid sõltumatult, kollektiivselt ja vastava valdkonna vajadusi arvestades. Kultuurkapitali seaduses on toodud juhud, millal sihtkapitali otsuseid saab vaidlustada.
Laine Jänes, kultuuriminister
Kultuurkapitali süsteemi ei saa demokraatlikus riigis kahtluse alla seada. See on sõltumatu poliitilistest ja ametkondlikest soovidest. Sihtkapitalide nõukogud on valdkondade ja nende vajadustega vahetult kursis ja seega parimad taotluste hindajad. Minister on palunud sihtkapitalide juhtidelt ülevaadet eraldatud toetustest järgmiseks nõukogu koosolekuks, mis toimub 27. augustil.