Ettevõtjad: usaldus taastub ehk 10 aastaga

Paldiski Sadama juhatuse esimehe Robert Antropovi sõnul annab verevalamine Gruusias tugeva hoobi riigi majandusele, samuti ei mõtle aastaid ükski välisinvestor sinna investeerimise või seal millegi arendamise peale.

"Ükskõik, mis vormid sõjategevus võtab ning kes selles süüdi on, see on tänapäeval paanika," märkis Antropov, kes on isegi käinud Gruusias ärivõimalusi otsimas. "Olenemata konflikti põhjustest, on see igatahes suur tagasilöök selle riigi majandusele. See tekitab ebastabiilsust ja ebakindlust ärimeeste ja investorite silmis. Piirkond pole stabiilne, et seal midagi arendada või midagi teha."

Antropovi sõnul ei taastu riigi usaldusväärsus investorite silmis kuude või aastaga, vaid aastatega. "Millal mõte uuesti Gruusia poole võiks liikuda, seda ei teagi prognoosida, võib-olla 10 aasta pärast," ütles Antropov.

"Minul on seal vaid head sõbrad ja tuttavad, pooleli pole seal midagi. Samas on mul kahju, et see konflikt ulatub ka perspektiivika Phothi sadamani, mis on strateegiline Musta mere sadam. Paljud meie partnerid on selle sadama kaudu tööd tegemas."

Ettevõtja ja Kellakeskus OÜ tegevjuhi Mati Väärtnõu sõnul on suur võimalus, et tema tehtud investeering Gruusiasse lendab korstnasse. "Investeeringu suurus on umbes miljon krooni, rendileping Thbilisis kehtib meil aasta lõpuni. Esialgu olime plaaninud teha sinna juveelipoe, kuid kuna partnerid osutusid sulleriteks, siis plaanisime nüüd hoopis veidi odavamat moekaupade poodi," kirjeldas ta.

Kas Guusia - riik, kes püüdleb Euroopa Liitu ja NATOsse ning üritab majandusmootorit kiiremini käivitada - peab nüüd leppima sellega, et helged tulevikulootused on kustunud? "See sõltub juba konflikti ulatusest ja kestvusest," arvas Väärtnõu. "Tugeva hoobi on Gruusia majandus kindlasti saanud, kas või arvestades kõikide purustatud objektide väärtust."

Riigikogu ELi asjade komisjoni juht Marko Mihkelson ütles, et igal riigil, kes seisab silmitsi võõrriigi agressiooniga, on tulevikulootused majandusedule purunenud. "Praegu on kõige tähtsam Gruusia iseseisvuse säilitamine," ütles Mihkelson. "Kahjud, mis Venemaa pommirünnakud on tekitanud, ulatuvad kindlasti juba miljarditesse eurodesse. Venemaa eesmärk on infrastruktuuriobjekte rünnates halvata Gruusias elu, tekitada inimestes lootusetuse ja paanika tunnet."

Mihkelson ütles, et just viimastel aastatel on Eesti ärimehed Gruusias jõudnud lihtsalt huvist kaugemale, on tehtud reaalseid investeeringuid. "Minu andmetel on praegugi kaks tuntud Eesti ettevõtjat Bathumis puhkusel," lisas Mihkelson.

Gruusia vastu huvi tundnud ettevõtted nimetavad suurimaks Eesti-Gruusia äritegijateks pähkliärimehi Aivar Vommi ja Raivo Oissarit. Nende firma Germund toob juba mitu aastat Gruusiast miljonite kroonide eest aastas Eestisse pähkleid.

Samuti on meestel kinnisvaraarendus Gruusia pealinnas Thbilisis. Firma kodulehekülje andmeil peaks 71 korteriga maja valmima juba kuu pärast. Aktiivses kinnisvarapiirkonnas asuvas kortermajas on müüdud kümmekond korterit, ruutmeetri hind on 750 USA dollarit ehk ligi 8000 krooni.

Aivar Vomm, kes eelmiselgi nädalal viibis Gruusias, jäi eile telefonitsi tabamatuks. Ta olevat koduteel, teatakse rääkida.

Eesti saatkonda Gruusias Thbilisis remondib ehitusfirma Koger & Partnerid. Firma omanik Andres Koger ütleb, et ta ei taha seoses nende ärihuvidega Gruusias üldse mitte midagi rääkida. Varem on firma Gruusia projektijuht Priit Kiiver rääkinud ajakirjandusele, et ettevõte uurib Gruusias pakkumisi, et seal äritegevust laiendada.

Ülemöödunud aastal ostsid ärimehed Marcel Vichmann, Aivar Urm, Meelis Asi, Arnout Dirk Lugtmeijer ja Sergei Balõbin Kahhethi piirkonnas pisikese veinitehase. Investeeringu suurus oli umbes 22 miljonit krooni ja kohalike sõnul pole summa veel lõplik.

Välisminister Urmas Paeti sõnul on sõjategevus Gruusias põhjustanud riigis väga halva humanitaarolukorra ning oma kodud on sunnitud maha jätma tuhanded elanikud.

"Eesti on valmis osutama viivitamatult humanitaarabi Gruusiale, arvestades seda, et põgenike arv on väga suur ning kasvab järjest," rõhutas Paet saadetud teates.

Välisminister lisas, et sõjaolukorra tõttu on tekkinud puudus paljust esmavajalikust. "Loodame lähiajal saada Gruusialt ülevaadet, millist abi täpselt vajatakse," ütles Paet. Ta lisas, et samuti on väga vajalik ELi koordineeritud abi.

Kindlasti mõjub sõda Gruusia majandusele laastavalt. Seda enam, et tegemist pole lokaliseeritud konfliktiga, vaid Vene agressiooniga, mis toimub maal, õhus ja merel ning mis on suunatud mitte ainult sõjaliste objektide, vaid ka tsiviilobjektide pihta, nagu Poti sadam. Milline on Gruusia tulevik, seda näitab sündmuste areng ehk kas Gruusia jäetakse Venemaa vastu üksi. Kõigele vaatamata usun, et Gruusia rahvas, kes on varemgi äärmiselt raskeid aegu üle elanud, saab ka sellest katsumusest üle.

Eesti on olnud aktiivselt tegev, et informeerida maailma Gruusias toimuvast ning selgitada, miks on Venemaa peatamine vajalik. Kui seda ei tehta, kujuneb 21. sajand äärmiselt veriseks, sest selline käitumine muutubki normiks. Sellega olen viimaste päevade jooksul ka ise oma aja veetnud. See ei ole oluline mitte ainult Gruusiale, vaid pikemas perspektiivis ka meile endale.

Praegu on Venemaa sihikul Gruusia, homme asub ta samal kombel oma kodanike elu ja väärikust kaitsma mõnel teisel maal.

Autor: Kaisa Tahlfeld