Harju Elektri käive kosub kiirteede valgustamisega

Allikmäe ütles intervjuus aripaev.ee-le, et tehnikaäri on sel aastal vaatamata kehvale majandusseisule hästi läinud.

Ka teised tõsised tegijad on korralikult kasvanud, näiteks Eesti Ehitus ja Baltika. Võimalik, et ka Merko Ehitus, aga Merko mahte ma täpselt ei tea. Probleeme võib olla nendel firmadel, mis panustavad üksnes jaekliendile või kinnisvarasse.

Meie oleme languse osas saanud ka mingi tunnetuse oma kaubanduse kaudu, kust väikeehitajad enam nii palju ei telli, aga selle osakaal konsolideeritud käibes on marginaalne. Seega pole numbrites langust tõesti väga tunda.

Meie turg on veidi teistsugune, infrastruktuuriettevõtted arenevad Eestis hästi, osaliselt ka tänu eurotoetustele. Me ei muretse, et põldudele enam papist maju ei ehitata.

Arvan, et sealt alles hakkab raha tulema maanteede, linnateede ja elektrivarustuse ehitusse ning selles valdkonnas oleme oma oskuste ja kogemustega väga konkurentsivõimelised. Näiteks lõppes meil just koostöös Siemensiga Soomes suur kiirtee elektrivarustuse ehitamise projekt, kuhu tarnisime palju seadmeid.

Olen alati pahandanud selle peale, et liiga palju euroraha kulub pehmete väärtuste toetuseks: koolitused, konsultatsioonid, umbmäärased turu-uuringud. Konkreetsete tehnoloogiliste projektide ja investeeringute jaoks ei jätku projekte või on need nii piiratud tingimustega ja Eesti firmad ei vasta nõuetele, näiteks ei sobi firma suurus. Loodan, et Eesti riik ja omavalitsused suudavad rohkem infrastruktuuri valdkonda mõeldud euroraha ära kasutada. Eesti riik ja omavalitsused ehitagu teid, palju teid ja igale poole!

Ei, mina olen Tartu-Tallinna maantee neljarealiseks ehitamise vastu. Ei näe selleks põhjust ja see oleks rumalus. Eestis on prioriteet Via Baltica, mitte Tartu suund.

Eesti liikluse tropp on siiski Tallinn. Ehitagu siin need ringteed neljarealiseks, uued väljasõidud, sillad, estakaadid. Ehitagu Harjumaa teid täis, siis on tropid kadunud.

Eelmise aasta lõpus kasvas töötajate hulk enim. Soome, Leetu ja Eestisse on lisandunud inimesi.

Soome eksporttööstusel läheb hästi - tööstusautomaatika, tootmisliinid, mida Soomes valmistatakse ja eksporditakse, need lähevad hästi. Suuremad konkurendid on meil seal ABB ja kõik teised elektriala firmad. Samas on selles sektoris kõik omavahel seotud. Ka kõige karmima konkurendiga võib meie valdkonnas partnerlussuhetes olla ja tema sulle tarnija olla.

Konkurents tiheneb ja kulutused tööjõule kasvavad. Samuti on kallinenud sisendid, näiteks raha, energia, nafta ja vask. Mõju ei ole siiski laastav.

Hansabank Marketsi analüütik Triinu Viilup ütles, et Harju Elektri aktsia hinnasiht vaadatakse üle, sest tema hinnangul on aktsia tugevasti alahinnatud. Hansabank Markets soovitab Harju Elektri aktsiat jätkuvalt osta.

Viilup ütles Harju Elektri teise kvartali tulemusi kommenteerides, et käive oli veidi üle nende ootuste, aga marginaalid jätkasid langust ka teises kvartalis.

"Marginaale langetasid kasvanud kulud," ütles Viilup.

Harju Elektri kontserni konsolideeritud käive kasvas teises kvartalis 32,5 protsenti, 236,2 miljoni kroonini. Kontserni teise kvartali konsolideeritud puhaskasum oli 18,6 miljonit krooni. Teise kvartali ärirentaabluseks kujunes 6 protsenti ja kuue kuu näitaja oli 5,8 protsenti.

Ettevõtte Soome üksuse käive kasvas teises kvartalis mullu sama perioodiga võrreldes 46,8 protsenti. Leedu üksuses oli aastane käibe kasv 125 protsenti.

Autor: ÄP