Eesti Ehitus näeb tulemusi helgemalt kui analüütik

Kui Eesti Ehituse käive vastas laias laastus LHV ootustele, siis kasumi osas jäädi tugevalt alla, ütles LHV analüütik Sten Pisang.

"Ootasime, et tugevnev konkurents ning üldine majanduse jahtumine survestavad kasumlikkust, kuid reaalsuses kukkus kasumlikkus oodatust kiiremini ning sellest ka allajäämine prognoosidele," ütles Pisang aripaev.ee-le.

Luiga sõnul olid aga tulemused oodatavad ja vastasid ettevõtte arusaamale praegu turul toimuvast. "Analüütikud on viimastel aegadel ehitusturul toimunut näinud oluliselt mustemates värvides, kui see turul osalejate tulemustes faktilist kinnitust on leidnud," kommenteeris Luiga LHV analüüsi.

"Ehitusturul on praegu keerulisem kui mõni aeg tagasi, aga meie tulemustest see nii palju välja ei paista, sest Eesti Ehituse projektide portfell on laiahaardeline ja seetõttu rohkem tasakaalustatud," märkis Luiga.

Puhaskasumi viis Luiga sõnul alla dividendide tulumaks, sest maksti välja rekordiline dividendisumma. Teiseks mõjutasid puhaskasumit finantstulud ja -kulud, mis sõltuvad tugevasti grivna kursi muutustest - kui eelmises kvartalis saadi valuutakursi muutusest kahjumit, siis teises kvartalis avaldus positiivne kursimuutus kasumile juba positiivset mõju, märkis Pisang.

Järgmise poolaasta tulemusi Luiga prognoosida ei soovinud.

Tema sõnul võib tulevikule valgust heita kasvav ehituslepingute maht. "Kasv ei ole küll nii suur kui mullu, aga pole ka vähenenud. Eelmisel aastal oli see number poolaasta seisuga 2,7 miljardit krooni ja sel poolaastal on teostamata lepingute maht 3,2 miljardit krooni," rääkis finantsjuht.

Luiga sõnul on ehitusettevõtete fookus läinud korterelamutelt infrastruktuurile ja konkurents on kasvanud. "Kui varem jäi riigihangetel pakkujate hulk kümne piiresse, siis praegu on riigihankeid, kus pakkujaid on üle kahekümne. Riigi tellimused on kasvanud, sest riigil on praegu ehitada soodsam kui paar aastat tagasi," rääkis Luiga muutustest ehitusturul.

Kasvu tagamiseks ning riskide hajutamiseks tahab Eesti Ehitus suurendada Eestist väljaspool tehtavate projektide osakaalu.