Sõda Gruusias nahutab rubla

Samas on segadus ja peataolek keeranud langustsüklis olnud nafta hinna tõusule.

Gruusia ja Venemaa vaheline konflikt on muutnud investorid närviliseks. Danske Banki analüütikud kirjutasid eile kiirkommentaaris oma klientidele, et Venemaa finantsturud on sattunud tugeva surve alla seonduvalt sündmustega formaalselt Gruusia riiki kuuluvas Lõuna-Osseetias.

Negatiivne mõju on avaldanud mõju valuutakurssidele, võlakirjadele ja aktsiaturgudele, samuti tuletisinstrumentide tootlusele.

Venemaa ettevõtete aktsiad on maikuu tippudest kaotanud 30%, sellest ainuüksi viimastel päevadel ligi kümnendiku.

Panga analüütikud usuvad, et Venemaa turud jäävad nii kauaks löögi alla, kui ei ole leitud sõjalisele konfliktile lahendust. Edaspidi võib nafta hinna langus survestada Venemaa ettevõtete aktsiaid veelgi. Ettevaatlik käitumine on analüütikute hinnangul seega garantiiks Venemaa finantsturgudel.

Reedel kukkus Vene rubla kolme ja poole aasta madalamaile tasemele, mille tulemusena asus eile Vene keskpank rubla tugiostude toel päästma. Venemaa indeks RTS liikus eile hommikul tasemel, mida pole nähtud pärast 2006. aasta novembrit. Indeks, mis koosneb peaasjalikult nafta- ja gaasikompaniidest, kukkus läinud reedel ehk sõja puhkemise päeval ligi 7%. Eile hommikul langus jätkus, kuid keskpäeval keeras börs ennast plussi, kuna investoreid rahustas veidi Venemaa presidendi Dmitri Medvedevi teade, et Venemaa rahuvalvajad on praeguseks sooritanud märkimisväärse osa operatsioonidest, et Gruusiat rahu paluma sundida.

Euro liikus reedel ja neljapäeval allpool poolteise dollari taset, mis on madalaim kurss alates veebruarist.

Osa analüütikute prognooside kohaselt võib euro dollari suhtes veelgi langeda. Euro maksumuseks dollari suhtes prognoositakse 1,46 dollarit, kirjutas aripaev.ee. "Valuutakauplejad otsivad võimalust lõpetada mängimine euro tugevnemise peale ning Gruusia ja Venemaa konflikt on andnud selleks võimaluse," ütles uudisteagentuurile Bloomberg Oksan Securitiesi valuuta- ja võlakirjamaakler Tsutomu Sama.

Sõjakolde tekkimine on keeranud tõusule maailmas ka nafta hinna. Must kuld kallines eile varahommikul New Yorgi kaubabörsil ligi 2%.

"Nädalavahetusel tekkinud olukord Gruusias on pannud kauplejad muretsema nafta pakkumise pärast," ütles uudisteagentuurile Bloomberg MF Global Ltd maakler Rob Laughlin. Gruusia on oluline ühenduslüli rahvusvahelisel naftatrassil, mis läheb Kaspia merelt edasi laia maailma.

Kõige enam on konflikt halvanud aga Gruusiat ennast, mille riigireitingu kallale on läinud kõik suuremad reitinguagentuurid ja mille lähituleviku võimalik majandusedu on Eesti ettevõtjate silmis kadunud.

Enamik Venemaale investeerinud Eesti fondijuhite ei näe, et konflikt Gruusias oleks Venemaa börsi väga rusunud, ent olukorra kiire normaliseerumine muudaks ka nende sõnul Venemaa aktsiad stabiilsemaks.

SEB Varahalduse juhatuse liikme Sven Kunsingu hinnangul on Vene aktsiad langenud viimasel paaril nädalal koos nafta ja värviliste metallide hindadega.

"Turu reaktsiooni ei ole võimalik seostada üheselt sündmustega Gruusias," sõnas ta.

Kunsing kaldub ta arvama, et viimaste päevade müügilaine Venemaal ei ole väga ratsionaalne, vaid pigem emotsionaalset laadi. Külmalt kaalutlev hinnang olukorrale on tema sõnul selline, et ei Euroopa ega ka USA ei võta lühemas perspektiivis Venemaa peatamiseks suurt midagi ette.

Kunsing loodab, et peagi saavutatakse relvarahu ja pinged vaibuvad.

Pikemaajaliselt ei ole Kunsingu sõnul Venemaalt ja selle ümbrusest viimasel ajal tulnud uudiseid võimalik kuidagi muud moodi hinnata kui negatiivselt. Agressioon Gruusias, terasehiiu Metšeli ja naftafirmade uurimine konkurentsiameti poolt on kõik näited sellest, et Vene valitsust ei huvita välisinvestorite ega ka muidu välismaailma arvamus.

"Sellise olukorra kestmine võib põhjustada selle, et me pikaajaliselt vähendame oluliselt Venemaa osakaalu oma portfellides," märkis ta.

"Võime lähiajal näha turu mõningat langust, kuid ootame siiski kiiret taastumist," ütles Hansapanga fondijuht Jelena Fedotova, uskudes, et Vene-Gruusia sõja mõju Venemaa aktsiaturgudele on lühiajaline. Põhjendus on selles, et Venemaa puhul on tegu areneva turuga ning sellised müügilained on tavalised, kuna turul tegutseb palju spekulante.

Fedotova sõnul näeme pärast mitu päeva kestnud langust börsi juba stabiilsemana. "Sõda ei avalda Venemaa majandusele kuigi olulist mõju," toonitas Fedotova, sest Venemaa jooksevkonto ja eelarve ülejääk toetavad valuutat ning majanduslikku stabiilsust, samuti on reitinguagentuurid juba teada andnud, et Venemaa reitinguid muutma ei hakata.

Fedotova rääkis, et praegustel volatiilsetel aegadel on Hansa Venemaa fondid osa varadest hoidnud rahas ja et positsioone plaanitakse sobivate hinnatasemete korral suurendada odavaks müüdud likviidsetes aktsiates.

"Sealjuures eelistame ettevõtteid, kus riik omab kontrolli, kuna seal on riskid väiksemad," sõnas ta.

Seega jäävad Fedotova sõnul fondi investeeringutest endiselt ülekaalu siseturule suunatud ettevõtted. Ta usub, et sarnaste ettevõtete kasumid jätkavad tõusutrendis.

Põhiliselt Skandinaavia investorite rahal tuginev East Capital Exploreri juht Gert Tiivas nentis, et sõda nagu igasugune poliitiline ebastabiilsus pole investoritele kunagi hea uudis. Tiivase sõnul on East Capital investeerinud nii Venemaale kui ka Gruusiasse päris suures ulatuses, nii et nad on vägagi huvitatud rahust ja stabiilsusest.

Ka Trigoni portfellihaldur Mehis Raud möönis, et sõda Gruusiaga väljendab investoritele Venemaa suurenenud poliitilist riski, mis mõjutab aktsiaturgu muidugi negatiivselt. "Lühiajaliselt suurendab see mõnevõrra meie fondide volatiilsust," rääkis Raud, kelle sõnul ei ole Venemaa osakaal Trigoni fondides keskeltläbi väga suur.

Autor: Virge Lahe